Kahetunnises loeng-töötoas andis kirjandusterapeut ja luuletaja Berit Kaschan ülevaate sellest, mis on kirjandus- ehk biblioteraapia ja kuidas sellealaseid teadmisi koolitundides kasutada võiks.
Biblioteraapia on lugemine ja kirjutamine parema enesetunde saavutamiseks. Selle keskmes on inimese oma elulooline kogemus, mis tundeid ja mõtteid mingi tekst kelleski tekitab. Oluline on, et tekiks side loetava tekstiga.
Biblioteraapia juured on suulises pärimuses, lugude jutustamises. Maailm on lugude võrgustik ja me sünnime lugude keskele. Juba ammustel aegadel on aru saadud, et sõna korrastab inimese psüühikat. Juba Ramses II kirjakambri uksel oli silt: Hingeravi paik. Suurem muudatus biblioteraapias toimus pärast I ja II aailmasõda, kui haavatud haiglapatsientidele hakati jagama lugemiseks kirjandusklassikat ja tavahaiglate juurde rajati raamatukogud.1970-ndatel aastatel arenes biblioteraapia hüppeliselt ja hakati pöörama põhjalikumat tähelepanu sellele, et meie ajul on võime muuta oma hoiakuid selle läbi, millele me ise rohkem tähelepanu pöörame. Kirjutades ja lugedes tuleks pöörata rohkem tähelepanu sellele, mis on hea. On kindlaks tehtud, et ühe negatiivse sündmuse tasakaalustamiseks vajame viit positiivset sündmust. Siit ka soovitus pidada rõõmude päevikut. Aju peab oluliseks seda infot, mida ta saab. Seega tuleb tekitada võrgustik, mis on hea. Teadliku lugemise ja kirjutamisega saame seda parandada. Käelise kirjutamisega saame ennetada dementsust, sest see hoiab aju vormis, nt luule kirjutamine käsitsi, sest see on nagu kirjutamise ja joonistamise vahepealne tegevus, kus mõlemad ajupoolkerad on töös. Samuti on pillimängu, käsitöö ja ristsõnade lahendamisega.
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.