Esimene siht on asutada andmebaas inimestest, kes põgenesid Eestist Teise maailmasõja jooksul ja jõudsid Rootsi või Saksamaale. See on märkimisväärne töö, sest senini pole olnud täpset põgenike loendit – on räägitud umbkaudu 80,000 inimesest, aga täpset arvu ei tea seni keegi.
Niisugune uurimistöö on ajaloost parema arusaamise seisukohast väga tähtis. Kui meil on esialgsed andmed olemas, saame uurida teisi olulisi teemasid – näiteks põgenike päritolu ja seda, millisest Eesti piirkonnast kõige rohkem põgeneti. Kui teame, milline oli põgenike sotsiaalne koosseis, saame uurida, kas ja kuidas mõjutas nende lahkumine neid, kes jäid Eestisse. Instituut kavatseb uurida ka seda, kuhu põgenikud elama asusid. Nii saame paremini aru, kuhu rajasid eestlased oma uued elud, isegi kui võib olla ei rajanud seal tugevaid diasporaakogukondi.
Selle uudise peale otsisin ka mu vanavanemate ja vanavanavanemate nimesid Eesti Mälu Instituudi andmebaasist. Leidsin nad kõik üles, samuti teisi tuntud nimesid, ja mõtlesin nende põgenemise peale. Oli huvitav näha, et palutakse tagasisidet puuduvate isikute ja informatsiooni kohta, kas pere või sõprade kaudu. Niisugune uurimistöö ja koostöö eraisikutega on väga tähtis mäluasutustele – on võimalik koguda ja täpsustada informatsiooni ja selle jagamise kaudu laiendada arusaamist neist ajaloo teemadest. Teemaga seonduvat kasulikku informatsiooni leidub paljudes mäluasutustes – ka VEMUs. 2023. aastal ongi kavas Instituudi uurijate visiit Torontosse.
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.
