Tallinna Muusikakool, millele pärast Georg Otsa surma omistati Otsa nimi, asutati 1954. aastal. Täpsemalt väljendudes: Tallinna konservatooriumist eraldus keskaste, millest moodustati täiesti omaette kool. Muusikakooli direktoriks sai pianist ja dirigent Heino Rannap. Georg Ots oli viimane rektor, kellele allusid veel nii konservatoorium kui muusikakool ja lastemuusikakool – niisugune koolimudel võeti 1919. aastal üle Peterburi konservatooriumilt.
Direktor Heino Rannap kutsus Tallinna Muusikakooli õpetama oma ala kõrgprofessionaalid. Kuni Muusikakeskkooli rajamiseni 1961. aastal oli Tallinna Muusikakool (Otsakool) ainus keskastmes muusikaasutus Tallinnas ja sealt on sirgunud rohkesti meie tippmuusikuid. Säravaim täht nende seas on maailmadirigent Neeme Järvi, kes oli erandlik ka selles mõttes, et astus kohe pärast Muusikakooli lõpetamist Peterburi konservatooriumisse dirigeerimist õppima. Tavapäraselt mindi Peterburi alles pärast Tallinna konservatooriumi lõpetamist.
Muusikakoolist said õppurid ka keskkooli diplomi, nii mindi sealt edasi õppima ka mittemuusika erialadele Tartu ülikooli. Otsakoolis on läbi aegade olnud väga head eesti keele õpetajad: Kalju Leht, Leo Villand, Aino Villand, Merle Kulderknup, Rita Metsmaaker ja Kristiina Väärmann. Aino Villand andis eesti keele ja kirjanduse tunde aastatel 1959 – 1992. Tema keeleteadlasest abikaasa Leo Villand oli eesti keele õppejõud Tallinna ülikoolis (tollases Pedagoogilises Instituudis).
Kuna koolis õppisid ka venekeelse emakeelega lapsed, oli eesti keele tundidel täita suur roll. Narvast pärit helilooja Tatjana Kozlova-Johannes on meenutanud, et Tallinna Muusikakooli tulles oskas ta eesti keelt õige vaevaliselt, aga lõpetades valdas seda juba vabalt ja eestikeelse konservatooriumi sisseastumiskirjandiga tal mingeid probleeme ei olnud.
Eesti keele kõrval olid ka matemaatika-, keemia- ja füüsikatunnid. Paljudele muidugi ei meeldinud need muusika jaoks kõrvalained. Ometi toodi koolidevaheliselt füüsikaolümpiaadilt koju lausa esikoht (füüsikaõpetaja oli Aleksander Savik).
Muusikakooli keeleõpetajad korraldasid ka keeltepäevi – vene keele kõrval toimusid inglise, saksa, itaalia ja prantsuse keelele pühendatud keelepäevad. 24. detsembri hommikul enne koolipäeva algust käidi Metsakalmistul Lydia Koidula haual, kaasas küünlad ja lilled. Aino Villandi sõnul polnud nad esimesed, kes Koidula hauale jõudsid, sest keskkoolides algasid tunnid varem kui Muusikakoolis.
„Muusikakoolis töötamise aeg oli mu elu kõige ilusam periood. Paljudest mu õpilastest said head kaaslased terveks eluks,“ ütleb maikuus oma 90. sünnipäeva tähistav armastatud õpetaja Aino Villand.
