Teine oli ilmselt üllitet paar aastat hiljem, mõlemad hea välimusega raamatud, trükitud USAs. Minus tekkis uudishimu. Võib-olla kujuneks sellest ettevõtmisest jutuke, mis huvitaks Eesti Elu lugejaid. Selle aluseks otsustasin teha raamatute koostajaga, minu akadeemilise vennaskonna kaasvilistlase Alar Kalvikuga pikema intervjuu.
Mis põhjusel hakkasid Sa koostama sõnaraamatuid?
Kasvasin üles Rootsis ja lapsena juba oli puudus eesti-rootsi ja rootsi-eesti sõnaraamatust.
Üks oli olemas, nimelt Ants Orase ja Edvin Lagmani Eesti-rootsi sõnaraamat, välja antud
1945. a. Üldiselt sõna, mida vajasid, sealt ei leidnud. Rootsi-eesti sõnaraamatut vist ei olnud olemas.
Kellele Sa valmistasid need Sinupoolsed köited? Kas ehk Rootsist tulnud pagulaste järeltulijatele?
Põhiliselt on raamat mõeldud nii rootslaste kui ka eestlaste jaoks. Muidugi ka nüüdse aja eesti immigrantide jaoks Rootsis. Aga samas inimestele, kes tahavad õppida rootsi keelt. Arvan, et paljud eestlased tahavad rootsi keelt õppida. On ju Rootsi maa, millel on olnud palju sidemeid Eestiga. Kui panna keeled pingeritta, siis mõtlen, et Eestis need oleksid inglise, soome, saksa ja rootsi keel.
Võiks ju ka mõelda nendele vähestele rootslastele või rootsikeelsetele soomlastele, kes tegelevad eesti keelega.
Sa üllitasid kaks köidet. Millist oli lihtsam koostada, kas rootsi-eesti või eesti-rootsi sõnaraamatut?
Vast eesti-rootsi oli lihtsam.
Mis on Sinu ühendus rootsi keelega? Kas see on kaua kestnud? Kas Sa loed midagi pidevalt rootsi keeles?
Tegelikult on rootsi keel teatud mõttes mulle kui emakeel. Kogu oma koolihariduse sain rootsi keeles. Loen pidevalt mõlemas keeles.
Kõrvaline küsimus. Kas Sinule meeldivad rootsikeelsed laulud või ehk luule?
Rootsi popmuusika on küll ilus, aga mitte millele pühendan palju aega. Rootsi keel on aga suurepärane keel luule jaoks. Näiteks Johan Ludvig Runeberg, rootsikeelne soomlane, kes andis välja luuleteose Fänrik Ståls sägner (Lipnik Stålsi legendid), mis ilmus 1850. a. ümber esimest korda. Teos esitab autori armastust oma kodumaa Soome vastu. Samal ajal loetakse tema teos Rootsi kirjanduse tipuks. See kirjeldab Vene sõda Soomes 1808-1809, mille lõpptulemus oli, et Rootsi väed loovutasid Soome Venemaale. Kuid Soomele jäi oma autonoomia ja oma keeled (soome ja rootsi).
Huvitav. Aga mis on Sinu lingvistiline tagapõhi? Kas oled ise keeleteadlane?
Ma ei ole keeleteadlane, kuid olen kogu elu tegelenud keeltega. Keelte alal olen ka tõlketöid teinud inglise ja saksa keelest rootsi keelde ning soome ja samuti eesti keelte vahel tõlkeid. Rootsis töötasin riigi telekommunikatsioonide büroos, kus peamiselt tegin tehniliste manuaalide tõlketöid saksa ja inglise keelest rootsi keelde. Kanadas olen tööl ka teinud tõlkeid rootsi keelest inglise keelde.
Räägi veidi oma elust Rootsis. Kunas saabusid sinna ja kunas lahkusid sealt?
Nii nagu suurem osa eestlastest Rootsis saabusin sinna septembris 1944. Tulime halvas olukorras laevaga Meretäht, triivisime neli päeva merel, enne kui jõudsime Rootsi rannavalve alale. Kõik mu õpingud toimusid Rootsis. Käisin ka läbi Rootsi sõjaväeõppused, mis kestsid 15 kuud. Pärast seda töötasin riigi telekommunikatsioonide büroos kolm aastat. Immigreerusin Kanadasse 1964. aastal.
Läheme tagasi sõnaraamatute ning sõnade juurde. Olen ise oma huvides hakanud tegema nimekirja eestikeelsetest sõnadest, mis minule kui endisele pagulasele on olnud lausa võõrad. Olin vahepeal veidi üllatunud, kui leidsin, et pooled neist paiknevad juba 50-60 aastat eesti sõnaraamatutes. Mõned sõnad on uuemad. Mul oli hea meel näha neid peamiselt kirjakeeles leiduvaid sõnu Sinu eesti-rootsi sõnaraamatus, milles leian samuti kaasaegse eesti keele. Oled põhjaliku töö ära teinud.
Olen teinud samuti nimekirju uuematest sõnadest, mis peaksid olema sõnaraamatus. Peamiselt olen leidnud sõnu kirjadest, artiklitest, raamatutest, manuaalidest jne. Olen jälginud eriti uudiste kirjeldusi rootsi ja eesti lehtedes paljude aastate vältel. Lehed nagu Rootsi Dagens Nyheter ja Eestis Postimees ja Eesti Päevaleht. Aga olen ka jälginud uusi sõnu ja mõisteid inglise keeles, et neid tõlkida ja lisada oma sõnastikesse. Näiteks ,,leafblower“, mis on lehepuhur eesti keeles ehk lövblåsrootsi keeles. Üldse on mu sõnaraamatus palju sõnu, mida ei leidu veebisõnastikes nagu ,,Anna abi“ jt.
Ehk on Sinul siin võimalik mainida mõnda muud aspekti, mis oluline keelte juures?
Üks asi, mida võiks nimetada seoses mu rootsi-eesti sõnaramatuga on rootsi keele hääldus. Asi on selles, et rootsi keel ei ole eriti foneetilise õigekirjutusega, kuid mitte nii segane kui inglise keel. Toon näite. Rootsikeelne sõna skjorta (särk, ingl. shirt) hääldub šurta. Hjärta (süda, ingl. heart) hääldub järta. Brun (pruun, ingl. brown) hääldub brüün. Huvitav näide on Japan (riik), mis hääldubjaapan. Sealsamas sõna japan tähendab jaapanlane, aga hääldub japaan.
See on veidi keeruline.
Võib-olla, aga kuna hääldus on õppijale probleemiks, lisasin kogu rootsi-eesti sõnastikus iga rootsi sõna, mõiste, fraasi ja lause häälduse nurksulgudes. Sellega on rootsi sõnaraamat haruldus. Foneetika on lihtsustatud, põhinedes eesti õigekirjutusel, mis sobib hästi eesti ja soome keele kasutajale. Ka on rõhk igal pool ära märgitud. Paljudes sõnades aga on silbid rõhutud ja on nii ka märgitud.
Kas kõik keelelised aspektid on märgitud?
Rootsi keel on ka tonaalne keel, kus sõnasisene toon muutub silpides, kuid see seik ei ole näidatud.
Aga keel on ikkagi arusaadav, kuigi välismaalase tonaalsus on vale. Mäletan, et kõigi aastate vältel kuulsin ainult kaht välismaalast, kes tonaalsuse olid õigesti ära õppinud.
Kas oleks Sinul veel midagi spetsiifilist lisada?
Jah, teeksin märkuse soome geograafiliste nimede kohta, mis rootsi keeles on erinevad. Näiteks on Helsingi soome keeles Helsinki aga rootsi keeles Helsingfors. Turu on soome keeles Turku, soome keeles Åbo. Karjala on rootsi keeles Karelen, jne. Mu sõnaraamatud toovad need erinevused ära.
Kuidas on välismaa linnadega?
Ka nendest on paljud erinevad. Näiteks Šveitsi linna Genfi (saksakeelne) märkimiseks kasutatakse rootsi keeles prantsuskeelset versiooni Geneve. Napoli kohta kasutame nii eesti kui soome keeles itaalia nimetust, aga rootsi keeles on linn Neapel.
Oleme tõepoolest täpsustanud mitut detaili. Tänan informatsiooni eest. Aga kuidas on võimalik tellida neid põnevaid sõnaraamatuid? Minu enda huvi rootsi keele vastu on isegi tublisti tõusnud.
Tellimiseks on lihtsalt vaja luua ,,Amazon account“ (konto), avaldada oma e-mail'i aadress ja luua parool (vähemalt kuue tähega). Kui konto loodud, tuleb valida internetis Amazon.ca ja kirjutada Amazoni tooteotsing aknasse ,,Eesti-rootsi sõnaraamat“. Kui on probleeme, võtta minuga ühendust (alarkalvik@yahoo.com).
Lõpuks – kas saaksid anda mõista, millised on raamatute hinnad?
Paistab, et eesti-rootsi sõnaraamat on ligi $20.00, kuid rootsi-eesti oma on umbes $35.00.
Leian, et oled isegi Eesti mainet nende raamatute alusel veidi tõstnud.
Õnnitlen. Ja tänan jutu eest.
