Kolmerealise haiku silpide jaotus on teadupoolest 5-7-5, kuid eesti haiku vorm on ka. Arvata võiks, et napimaks enam minna ei saa – eestlane suudab – silpide arvuks 4-6-4.
Kirjutasime inglise keeles, kuna tegu on erialase inglise keele tunniga. Sel hetkel olid pinkides II kursuse nahadisaini- ja restaureerimise üliõpilased. Kribasin ise ka ja mõistagi lugesin näppudel silpe. Kuidas muidu? Kevadega seoses tulid meelde minu jaoks sünnimaa Kanadaga seotud mõisted: ice-out, runoff ja leaf out. Haiku tuli järgmine:
Karlova leaf out
Emajõgi spring runoff
ice-out on Peipsi
Haikuga hätta jääda ei saa. Mida lihtsam seda parem. Ta on paindlik ja võluv nagu kevad. Sobib ka sõnadeõppeks.
Räägitakse kuupäevadest, mil tol või tol aastal jää tuli ja kevadel läks, olgu see siis järvelt, jõelt või merelt. Eesti keeles on see JÄÄMINEK. On ka sellenimeline film aastast 1962 ning samanimeline haruldane teos aastast 2016: ,,lüüriline lugu ühe vanamehe eraklikust elust üksildasel, mahajäetud maastikul“, Kasari jõe luhal, mille autor on Mathura (Margus Lattik). Soovitan!
Kui jää on veekogult täielikult kadunud, on seisundi nimeks ice-out. To bud out ja leaf out on lehte minema ehk LEHTIMA, mida võib luulelisemalt nimetada hiirekõrvul olekuks. Küsisin noortelt: ,,Kas olete kuulnud, kui räägitakse, et lehed on hiirekõrvul?“ Nad ei olnud kuulnud! Viies aastaaeg ehk SUURVESI oli muidugi neile tuttav. Selle peal olla sõutudki. Kus lund, seal sulavett ja äravoolu ehk jooksujalu vulinat, sulinat ja mulinat.
Ei saanud jätta eesti keeles kirjutamata. Kiiruga sündis:
sitsikleit on ilus kleit
pirrutikk on puust
rohevindi mõtteviis
(on rohelisem muust)
Küsisin: ,,Kas teate, kes laulab ,,sitsikleit, sitsikleit?“ Vaikus. Aga: ,,Siit, siit, siit, siit metsast ei võta mitte üks pirrutikk!“ Vaikus. Haiku silbitatud vaimus vastused: ,,TI… HA… NE!“ Pirrutiku võtmist manitseb: ,,METS…“ ,,VINT!“ Aga üks lind laulab Eestis inglise keeles. See on rohevint, inglise keeles greenfinch, kes laulabki oma värvi: ,,greeeeeeen!“ Kuid oma kõrv on kuningas – äkki laulab hoopis ,,kriim!“ (kobi sauna!) või pulmahoos tiiva ripsutamisest ,,kiim!“ (lust!)
Usun, et noorkunstnikud märkavad peagi kevadõhus neid sõnu, mis olid seni kõrvust mööda läinud ja lehehakatisi, mis polnud seni väikenärilisi meenutanud. Kui sa tead siis tead. (#KSTST). Vastukaaluks hiljuti õpitud lühendile ja ühtlasi teemaviitele (häshtäg) sotsiaalmeedias #IYKYK – if you know you know.
BBC Earth on kirjutanud, et lindude häälitsustel on keeruline ,,lause“ehitus ehk süntaks, mis võib anda vihjeid inimeste keele arengust (,,The link between birdsong and language“). Artiklis tuuakse näitena just tihaseid (briti tit, Põhja-Ameerika chickadee), kellel on väga keerulised ja eri tähendustega häälitsused ning eriti veel jaapani tihaseid (haikumeistreid), keda arvatakse suutvat ühes hüüus edasi anda kaks olulist sõnumit korraga.
Kuulake erinevaid linnuliike linnulauluraadio lehelt ja laulge kaasa, ka esivanemate poolt omistatud sõnadega. Sama lehe peatsis on suisa seitse PESAKAAMERA OTSEPILTI ehk voog-edastust (streaming). Linnulaulu tuvastamiseks on olemas ka kasulik nutitelefoni-rakendus, äpp nimega ,,SIUTS“. Siuts on vahend lindude ja linnuhäälitsuste tundmaõppimiseks. Siutsu abil saad salvestada linnulaulu ja määrata salvestisel kuuldavaid linde. Tuntuim ülemaailmne äpp on Merlin Bird ID, mis on ühendatud eBird üleilmse andmebaasiga, kuhu saab lisada nähtud linde. Ja kui otsite kaugel elavate lindude eestikeelseid nimesid, siis neid on võimalik leida maailma linnunimetuste andmebaasist Eesti Ornitoloogiaühingu võrgulehel.
Lõokese laul (skylark) nii nagu seda täheldas luuletaja Karl Eduard Sööt (1862-1950): ,,Tiri-liri-lii, siri-lii. Üle maa, üle raa! Tiri-liri-lii, siri-lii. Üle vee, üle tee! Tiri-liri-lii, siri-lii. Üle soo, üle roo! Tiri-liri-lii, siri-lii. Üle puu, üle kuu!“
Väga jaapanlik.
