Kohtumise avas Eesti Instituudi välisõppe juht Heidy Eskor-Kiviloo. Esimene esineja oli ERRi turundusjuht Kadi Kivirand, kes rääkis teemal „Keeleõppel abiks – portaalid Lasteekraan ning Jupiter“. Osalejad said hea ülevaate Lasteekraani ja Jupiteri saadetest ning materjalidest, mida erinevatele vanusegruppidele pakutakse. ERRi eesmärgiks on pakkuda noortele harivat ja kvaliteetset sisu. Lasteekraan on nähtav sisse logides kõikides ELi riikides, väljaspool saab vaadata vaid ERRi oma saateid. Pakutakse multifilme, filme ja lastesaateid erinevatele vanusegruppidele. 3-6-aastastele on valminud uus hariva sisuga „Luise ja Oliver“, mis asendab endist „Lastetuba“. Lustakas saatesari suvisest laagrielust on ,,Homme põgeneme“. ,,Rakett 69“ on vanemale koolieale hariva sisuga meelelahutuslik võistlusmäng teadusest. Väga populaarne on saade „Magus molekul“, mis ühendab teaduse ja söögitegemise ning sobib vaatamiseks ja kaasategemiseks igas vanuses lastele. Lasteekraani lehel on üleval ka täismahus lasteajakiri „Täheke“. Populaarsed on „Õhtujutud“. „Nova“ on saatesari 8-12-aastastele, kus noored reporterid ise intervjueerivad huvitavaid inimesi ja teevad lugusid. „Järjejutud“ on armastatud lood, mida loevad tuntud näitlejad. Lasteekraani lehel on ka rubriik „Prindi! Meisterda! Värvi!“, kust saab alla laadida ja välja trükkida erinevaid lehti. Kaks korda aastas pakub Lasteekraan interaktiivseid kalendreid: jõulude eel 24-päevast jõulukalendrit, kus iga päev avaneb uus jutt koos videoanimatsiooniga. Lihavõttekalendris oli järjejutt, kus iga uue muna alt sai juttu edasi kuulata.
Covidi ajal sai loodud koostöös õpetajatega uus rubriik „Õpi kodus!“. Sealt leiab erinevaid videoid kuulamisülesannetega erinevates õppeainetes: eesti keeles, matemaatikas, kunstis, muusikas.
Jupiter.err.ee/IO tegi sarnase rubriigi vanematele lastele. Eriti populaarsed on ajaloo- ja loodusteemalised dokfilmid. „Nova“ saatega sarnane on „LunaTV“, mis on mõeldud noortele alates 1. eluaastast. Populaarne on „Planeet Hollywood“ – ERRi omasaade Hollywoodi näitlejatest ja filmidest.
Natalja Kitam kõneles teemal ,,Multikey Online School on keelekool ja keelepraktika võrgustik. Hoiame ilusat eesti keelt nii kodumaal kui välismaal“. Natalja on ise sündinud Põhja-Kaukaasias ja jõudnud tagasi Eestisse. 2018. aastal lõi ta Multikey keelekooli sotsiaalmeedias, et pakkuda keeleõpet ja keelepraktika võrgustikku. Kasutada saab keeleäppi, millega on liitunud 3000 kasutajat üle maailma. Nende keeleplatvormil saab uue keele selgeks õppida 0-C1 tasandil. Meetodi, kuidas teist keelt läbi häälduse selgeks õppida, on välja töötanud keelenõustaja Einar Kraut. Multikey FBi grupis „Räägi minuga“ on 16 000 liiget. See on Eestis suurim keele praktiseerimise keskkond.
Liis Vääna rääkis teemal „KideoCall – et arendada väikelaste eesti keelt, vähendada passiivset ekraaniaega ning toetada peresid“. KideoCall alustas 2020. a e-lapsehoidmisteenuse pakkumisega. Sellest arenes lastele eesti keele ja kultuurikontaktide pakkumine internetis. Tegemist on mängulise õppega, kasutatakse laua- ja rollimänge ning meisterdamist. Grupis on 2-4 last, grupid moodustatakse vanuse või keeletaseme järgi. Lapsele lähenetakse tema huvidest lähtuvalt. Pakutakse individuaalseid ja grupitegevusi. Õppekavad on väljatöötatud koostöös Tallinna Ülikooliga. On lapsi, kes õpivad Üleilmakoolis ja kinnistavad õpitut KideoCalli grupitundides.
Rubriigis „Õpetajalt õpetajale“ jagasid kogemusi Kadri-Liis Wist ning Helen Ananiassen Trondheimi Eesti Koolist. Kool loodi 2010. a, aga katkestas peagi tegevuse. Kool taasalustati 2018. a. Trondheimi Eesti koolis on praegu 12 last (10 poissi ja 2 tüdrukut) ja kooli tegevus on tihedalt seotud rahvatantsuga, sest koolis käivad peamiselt rahvatantsuringi „Trondheimi trollid“ tantsijate lapsed. Kooli omapäraks on praktiline õpe õues, näiteks jõulud, vastlapäev ja kevadine spordipäev toimuvad alati väljas. Koolis on kaks rühma: suuremad 7-16 ja väiksemad 1-6-aastastele. Mängitakse lauamänge, tehakse kaarditrikke, loetakse ette raamatuid, töötatakse „Salakeele“ töövihikuga, lauldakse, meisterdatakse. Aastas on 10-11 pühapäevast koolipäeva. Igal koolipäeval on ka pikem ühine aktiivõppevahetund. Sageli mängitakse jalgpalli, kavas on teatevõistlused või rahvatantsumängud.
Reet Vahemets Alicante Euroopa koolist tutvustas järgmisel kevadel 15.-17. märtsil aset leidvate Emakeelepäevade toimumise kohta. Alicante kool on ELi ametkonna töötajate jaoks ellu kutsutud kool, kus liikmesriikide lastele peab olema tagatud muude ainete hulgas ka emakeele õpe. Kooli kolmes majas: lasteaia-, põhikooli ja gümnaasiumiastmes õpib kokku 1100 õpilast. Eesti lapsi on 7, kellest vaid üks on Eestist ja läheb sinna tagasi, ülejäänud on sündinud Hispaanias segaperedes. Õpilased jagunevad kolme kategooriasse: 1. kategooriasse kuuluvad ELi ametkondade töötajate lapsed, 2. kategoorias on mõne ettevõtte töötajate lapsed, kelle vanematele töökoht maksab lapse eest Euroopa Kooli õppemaksu, 3. kategooria on selles piirkonnas elavatele lastele, kelle vanemad soovivad oma lapse tasulisse erakooli panna. Õpetus toimub neljas sektsioonis, vastavalt inglise, saksa, prantsuse või hispaania keeles. Eesti keele õpetuse saamise õigus laieneb ainult 1. kategooria lastele, et nad Eestisse tagasi pöördudes saaksid jätkata oma tavapärases Eesti kooliklassis. Reet õpetab eesti keelt kõikidele eesti lastele, olenemata koolitasemest. Algkoolis on tunnid 5 korda nädalas 45 minutit korraga, keskkoolis on põhiliselt individuaalõpe ja tunde vähem. Laste eesti keele tase on väga erinev, seetõttu peab kasutama igaühe jaoks erinevaid õppematerjale.
