Loksa Muusikakooli tähendus kohalikule kultuurielule on aga niivõrd suur, et vääris igati lippude lehvides tähistamist.
*
Loksa Muusikakool sai eluõiguse rahvusvahelisel muusikapäeval 1. oktoobril 1972. a. Kooli loomise algpunktiks võib nimetada juba aastat 1957, mil Loksa keskkoolis hakkas Ülo Madissoo ja Virge Haravee eestvedamisel tööle muusikaklass. Selle klassi baasil muusikakool loodigi. Koolil olnud kaks direktorit – Raidi Andre ja Lauri Metus. Juubelikontserdil astus praegune direktor Lauri Metus üles ka muusikuna, mängides nii klarnetit kui löökriistu. Koos akordionist Kert Krüsbaniga esitatud Henn Rebase pala „Ragtime Berta” sai nii tugeva aplausi, et meestel tuli mitu korda publikule kummardamas käia.
Loksa Muusikakoolil on vedanud, et neil on suurepärane kontsertmeister Alari Lahe. Ta valdab erinevaid muusikastiile klassikast džässini ja on noortele muusikutele igati toeks. Alari Lahe kui ansamblisti head omadused tulid eriliselt esile saates Natalja Franki, kes esitas Ed. Elgari tšellopala „Salut d'Amur”. Natalja mängib Narva sümfooniaorkestris tšellot, aga Loksa koolis õpetab kitarri, sest praegu tšellomänguhuvilisi lapsi ei ole.
Kontserdil esinesid kooli tublimad õpilased – Engela Rajamägi, Eliisabeth Jordan, Marko Metus, Maria Aduškina, Aksel Amer, Daniil Maiberg, Katarina Ilves ja publiku suur lemmik Kert Krüsban. Kontserdile andsid põnevust juurde plokkflöödi-ansambel ja akordionistideorkester. Mõlemaid juhendab Erika Kasetalu, kellel jätkub energiat ja tahet töötada lausa kahes koolis – Loksa kõrval ka Kuusalu Muusikakoolis. Ka viiuldajate ansambli juhendaja Riina Paartalu töötab paralleelselt muusikakooliga Loksa Gümnaasiumi muusikaõpetajana.
Juubelikontserdi kulminatsiooniks oli muusikakooli vilistlastest moodustatud koori esinemine Juule Laurendi juhatusel. Kõlasid Ernesaksa, Vassiljevi ja Rannapi lood. Rein Rannapi laulu „Raagus sõnad” solist oli Kaisa Kaisel. Lugu kõlas niivõrd hästi ja viimistletult, et usun, et ka maestro ise oleks selle esitusega rahule jäänud. Koori esinemist nautides sain aru, miks meie lastelaulupidude tase nii kõrge on –
paljudel lastel on selja taga muusikakoolide ja -klasside solfedžotunnid. Eesti lapsed tunnevad nooti ja on võimelised lehelt lugema. Juule Laurendki on muusikakoolis just solfedžoõpetaja, kes on pikki aastaid laste kuulmist ja noodilugemise oskust õpetanud.
Loksa Muusikakooli olid juubeli puhul tervitama tulnud linnapea Värner Lootsmann, Kuusalu ja Kandava muusikakoolide esindajad ning Loksa Gümnaasiumi ja lasteaia juhatajad. Linnapea sõnavõtust saime teada, et Loksal on hariduse andmisega tegeldud juba 145 aastat. Haridustöötajate ja pritsumeeste seltsidel olid oma laulukoorid ja puhkpilliorkestrid. Tänapäeval tegutsevad AS Loksa Kultuur all muusikakoolile lisaks ka tantsu- ja kunstiringid. Kunstiringi lapsed kinkisid muusikakoolile sünnipäevaks terve näituse jagu värvikaid pilte.
Kooli direktori Lauri Metuse sõnavõtust saime teada, et kuna muusikakoolidelt on riigipoolne rahaline toetus ära võetud, saab muusikakool tegutseda tänu koostööpartneritele. Loksa linnavalitsuse toetusele lisaks on saadud raha ka Euroopa Liidu haridusfondidest ja Loksa väikeettevõtjatelt. Õhtusel peol õpetajatega vesteldes sain teada, et Eesti taasiseseisvudes olevat parastatud- muusikakoolid surevad kindlasti välja, sest kallist muusikaõpetust riiklikult enam ei toetata. Õnneks seda ei juhtunud – vastupidi, muusikakoole tehti isegi juurde. Muusikaõpetuse professionaalne kõrge tase ja muusikaõpetajate fanatism ei lasknud muusikakoolide struktuuri lõhkuda.
Hiljutisel kohtumisel maailmakuulsa Poola helilooja Kr. Pendereckiga poetas maestro lause, mis kehtib suuresti ka Eesti kohta. Penderecki ütles, et Poolas on muusikaõpetuses vene süsteem, mis on ainuke hea asi, mis nõukogude okupatsiooni aastatest kaasa on tulnud. Poolas on samasugune muusikakoolide süsteem ja lausa paarkümmend muusikakõrgkooli. Loksa Muusikakooli näite varal saab hea ülevaate meie muusikakoolides antava hariduse heast tasemest. Näiteks õpib Loksa Muusikakooli lõpetaja Ilja Massalov Muusikaakadeemas helilooja Toivo Tulevi juures kompositsiooni ja Loksalt sirgunud Kirsi Tilk Taani Kuninglikus Muusikaakadeemias klassikalist kitarri. Loksa muusikakooli haridusega on ka ansambli RÖÖM liikmed – lauljad Anete Lomp, Annely Jürimets, klahvpillide mängija Katarina Ilves, trummar ja akordionist Kert Krüsban ja kitarristid Kristo Metus ning Anton Rohtla. Muusikud kinnitasid, et ansambli nimes on tõesti ö-tähed nagu saarlastele omane. Noored mängisid küll tantsuks, aga keegi tantsupõrandale ei kippunud, sest muusikute esinemist oli niivõrd põnev kuulata.
Sirje Vihma-Normet
