Et Keskerakonna riigikogu fraktsiooni esimees Kadri Simson asus Yana Toomi kaitsma, omandas kogu lugu poliitilise ilme. Toomi kaitsele viskus ka erakonnakaaslane Siret Kotka, kelle väitel andis kõnealusele loole pealkirja isamaaliitlane Margus Tsahkna, kirjutades meie keele ja kultuuri „väärikast hääbumisest”. Vahur Koorits juhib tähelepanu selle võrdluse ekslikkusele, sest „Tsahkna muretses oma artiklis eesti rahva ja keele püsimajäämise pärast, Andrejeva aga vene keele staatuse langemise üle” (Delfi, 04.02.). Analüüsides Toomi siesukohti leiab prof Mihhail Lotman, et erakondlik käekiri on siin selgelt äratuntav.
Olga Andrejeva mainib oma pika artikli „Eesti haigus” sissejuhatuses, et Eestis on küpsemas poliitiline kriis. Ta nimetab Eestit kui endise N. Liidu kõige euroopalikumat osa Euroopa Liidu kõige nõukogulikumaks riigiks, kuid ei põhjenda neid väiteid. Mida kõike pole Andrejeva küll sellesse rosoljega võrreldavasse kirjatükki kokku kuhjanud – nukravõitu looduspilt talvisest Eestist, pronksmehe eemaldamine Tõnismäelt ja sellega seonduv, integratsiooniprobleemid, rahvastiku vähenemine jne, jne. Eriti põhjalikult käsitleb ta venekeelsete gümnaasiumide osalist eesti õppekeelele üleviimist, eesti keele dominantsust ja vene keele survamist. Ohtrast sõnadevahust ei selgugi, millist haigust Eesti põeb, kuid fakt on see, et Andrejeva näeb Eestit vägagi negatiivselt. On see äkki Kremli tellimustöö?
Artikli peamiseks sõnumiks tundub olevat eesti keele ja kultuuri paratamatu surm. Näib, et siin saigi autor inspiratsiooni Yana Toomilt. Andrejeva küsimusele, kumb jääb eesti ja vene keele vastasseisus peale, vastas Toom, et eesti keel ei saa võita, kuna selle kandjaid on vaid 900.000, mistõttu olevatki tegu väljasureva keelega. Ei ütleks, et Yana Toomi teesid on selle artikli sõlmpunktiks, aga miks edastab Eesti Riigikogu liige nii pessimistliku sõnumi Vene ajakirjanikule, kellele see oli ilmseks maiuspalaks? Ajaloolane David Vseviov kirjutab: „Igaüks võib väita, et eesti keel ja rahvas sureb välja, kuid kui nii arvab parlamendi liige, tekib küsimus, mis mõtet on tal riigi edendamiseks mõeldud institutsioonis üldse töötada.” (ERR, 04,02.)
Kultuuriminister Rein Lang ütles, et poliitikute eesmärgiks peaks olema ühtse ja vaenuvaba kultuuriruumi tekkimine läbi kultuuride dialoogi, mitte keele- ja rahvusküsimuse kasutamine potentsiaalsetes valijates emotsioonide üleskütmiseks.
Kas Yana Toom püüab sihilikult oma intrigeerivate avaldustega aegsasti pingestada valimiseelset õhustikku või on ta lihtsalt kuulsusejanu otsinguil? Suuremõõtmelise omanimelise skandaali on ta igatahes korraldanud ja formaalsed vabandused seda ei summuta.
Elle Puusaag
