Subscribe Menu

Kes tuleb peale Ameerikat?

Briti kuninganna Victoria, kes valitses Briti impeeriumi 19. sajandi teisel poolel, võis väita, et tema impeeriumis päike kunagi ei looju. Impeeriumi emamaa asukad: inglased, šotlased, iirlased ja waleslased olid eelmistel aastakümnetel ja sajanditel tule ja mõõgaga vallutanud küllaltki suure osa maailmast, kuhu kuulusid peamiselt Austraalia, Uus-Meremaa, Malaya, India, Lõuna-Aafrika ja Kanada.

Impeerium kestis kuni Teise maailmasõja lõpuni. Kaks maailmasõda olid kurnanud impeeriumi majanduslikult ja inimressursside poolest ja iseseisvumisliikumised asumaades soodustasid impeeriumi lagunemist.
Briti emamaa oli aga jätnud oma jälje asumaadesse. Jälg koosnes Ateena demokraatiast, Rooma õigusest ja seadusandlusest ning šotlase Adam Smithi turumajanduse õpetusest. Iseseisvunud asumaad, kes selle omaks võtsid, arenesid majanduslikult, mis aitas vaesust hävitada, tõstes nende riikide elustandardit. Üheks erandiks on Pakistan, mis Briti asumaana oli osa Indiast, kus usk on majanduslikku arengut aeglustanud.

Ameerika, mis oli 200 aastat varem relvaga Briti impeeriumi käest omale iseseivuse võitnud, oli arenenud majanduslikult domineerivaks ja Teise maailmasõja järel muutus maailmas üheks suurvõimuks, vastukaaluks Nõukogude Liidu ja Puna-Hiina kommunistlikele diktatuuridele. Tookordne demokraatlik maailm püsis vabana tänu Ameerika relvajõule. N.Liidu majandusmudel, kus terve riigi majandus kuulus valitsusele ja allus bürokraatide planeerimisele, varises kokku ja viis terve liidu kokkuvarisemisele. Puna-Hiina vältis sama saatust sellega, et on lubanud osale majandusest rakendada turumajanduse meetmeid. Praeguseks on Ameerika domineeriv suurvõim maailmas.

Teisest maailmasõjast saadik on Ameerika omanud suuremaid sõjaväebaase Jaapanis, Saksamaal ja Lõuna-Koreas. Ameerika sõjavägi pole neis maades sekkunud kohaliku riigi valitsemisesse. Ameerika merevägi on takistanud Taivani vallutamist Puna-Hiina vägede poolt, tagades Taivani elanikkonnale pääsemise Hiina kommunistliku terrori alla sattumisest. Samuti võlgnevad lõunakorealased demokraatliku riigikorra ja õitsva majanduse ameeriklastele, rääkimata lääneeurooplastest. Külma sõja ajal sooritasid Ameerika ja Nõukogude Liidu salateenistused mitmesuguseid operatsioone teineteise vastu, mis avalikuks tulles andsid põhjuse vabas maailmas domineerivale ajakirjandusele, mis on kantud vasakpoolse ideoloogia poolt, Ameerikat kritiseerida. Ameerikas on ka küllaltki palju intellektuaale, kes leiavad, et Ameerika on imperialistlik riik.

Selgrootud poliitikud nii Euroopas kui ka Ameerikas on allunud avaliku arvamuse survele, et kodanike heaolu on tähtsam kui põhiliste majanduslike tõdede järgi elamine. Suurte võlgadega loodud heaoluühiskonnad on viinud paljud riigid pankroti äärele. Ameerika pole pääsenud sellest, sest riigivõlg on praegu üle 16 triljoni dollari ja paljude osariikide võlad on hiigelsuured. Lisanduvad puudulikult rahastatud pensioni- ja tervishoiuprogrammid. On ilmne, et Ameerika valitsusel tuleb väljaminekutes suuri kärpeid teha. Poliitiliselt on heaoluprogrammide kärpimine palju raskem kui sõjaväe väljaminekute vähendamine. See aga tähendab, et tõenäoliselt Ameerika sõjavägi ja sellega Ameerika, kaotab oma praeguse domineeriva rolli maailmas. Sellest on kahju, sest Ameerika on demokraatlik riik, kus inimõigused on kaitstud.
Loodus ei salli tühja kohta. Kes asendab Ameerika domineerivat rolli maailmas? Kandidaate on mitmeid. Fanaatilised islamiusulised tahavad luua kalifaati, mis valitseb maailma ja kus valitseb sharia seadus (šariaad), mis reguleerib rangelt üksikisiku elu ja piirab naiste vabadust. Selle korra loomiseks on paljud valmis oma elu ohverdama, olgu siis aatompommi smugeldamise ja õhkimisega demokraatlike maade territooriumidel või sinna mürgigaaside viimisega, mis miljoneid hävitab.

Kuigi Nõukogude Liit varises kokku, pole kommunistlik ideoloogia maailmast kadunud. See valitseb Hiinas endiselt ja tänu turumajanduse printsiipide rakendamisele on Hiina majandus tormiliselt kasvanud, tehes sellest riigist arvestatava majandusliku jõu maailmas, millega kaasneb sõjaväeline jõud. Millist alternatiivi siis eelistatakse Ameerikale?

Tarvo Toomes

Read more