Tuleta ei oleks meie kodud talvel soojad, joogiveeta ei ela me kaua. Kuid igal suvel, kliimamuutuse tõttu isegi nüüd kevadel, kuuleme möllavatest metsatulekahjudest. Neid ei saa alati kustutada, tuleb loota vihmale.
Kanadas algas metsatulekahjude hooaeg varem, kui oleme harjunud. Kuid need on tavaliselt Läänerannikul, Kaljumäestikus. Kuna mäed mängivad suurt rolli, vihmasaju ajal välgu tekitamist, mis on tavaliselt peamine metsatulekahjude tekitaja. Kuid inimlohakus on ka süüdi: lohakas suitsetaja, hooletu telkija, kes on oma õhtuse laagritule viletsalt kustutanud. Pole tarvis palju, et äkki põlevad tuhanded aakrid.
Metsatulekahjudel on oma looduslik roll, tagavad uuendamist, paljud okaspuud näiteks on käbidega, mis vajavad leeki, et avaneda ja seemneid vabastada. Ning teame, et tuhal on ka roll mullastiku värskendmises. Võrsuvad ju selles mullas uued puud.
Tänavu aga on Idarannikul, Ontario ja Québeci metsades möllanud leegid. Kuna looduse külgetõmme on suur, paljud linnad ei ole kaugel nendest aladest. On olnud evakuatsiooni käske läänest itta, ei ole teada, kui mitu linna, nende elanikke on pidanud leekidest taganema või mis on maha põlenud majade arv. On raske kujutada pilti, kus peab nullist alustama, kõik oluline on ju tavaliselt kodus, mis punase kuke ohvriks saanud.
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.
