Avasõnad ütles kultuurilise mitmekesisuse aasta projektijuht Eero Raun, tutvustades ideekoosoleku kava.
Osalejad said www.menti.com keskkonnas vastata küsimusele, mida nende jaoks tähendab kultuuriline mitmekesisus. Vastustest kuvati ekraanile ideepilv, kus toodi ära erinevaid aspekte: kultuurisõidud Eestisse, eesti kultuurilaagrid, erinevad rahvused ja keeled Eestis, erinevate rahvuste toidud, individuaalsuse hindamine, dialoog ja koostöö, emotsionaalne rikkus, oma erinevuste aktsepteerimine, käsitöötraditsioonid, sallivus, erinevad arusaamad, keelekümblus, värvikirevus, perepäevad, põnevam elu, teineteise mõistmine, avatud maailm jpm.
Teema-aastaid on Kultuuriministeeriumi eestvedamisel läbi viidud alates 1935. aastast, mis oli Eesti raamatu aasta. Nõukogude okupatsiooni aastatel oli paus, uuesti alustati teema-aastate korraldamist 2000/2001. a taas Eesti raamatu aastaga. Käesolev aasta on liikumisaasta ja pärast kultuurilise mitmekesisuse aastat tähistame 2025. a teema-aastat Eesti raamat 500.
Kultuurilise mitmekesisuse aasta läbiviimist korraldavad Integratsiooni Sihtasutus (INSA) ja Kultuuriministeerium. Seepärast tutvustas Eero Raun osalejatele INSAt, mis loodi 1998. a Kultuuriministeeriumi valitsemisalas. INSA toetab sidusa ühiskonna kujunemist ning ühendab üle 50 töötaja. INSA sihtrühmadeks on teistest rahvustest Eesti püsielanikud, Eestisse saabuvad uus-sisserändajad, väljaspool Eestit elavad rahvuskaaslased, Eestisse tagasipöörduvad inimesed ning eesti emakeelega inimesed ja laiem avalikkus. INSA tegevusvaldkondadeks on teenused ja toetusmeetmed kultuurilise mitmekesisuse hoidmiseks, eesti keele ja kultuuri õppeks, lõimumist soodustavate hoiakute toetamiseks ning ühiskonnagruppide kaasamiseks.
Teema-aasta 2024 lähtekohaks on kultuuriline mitmekesisus kui Eesti inimesi ühendav väärtus. Pööratakse tähelepanu Eesti erinevatele kogukondadele ja rahvastele, tuuakse ühiselt esile kõik, milles see avaldub nii igapäevaelus ja tähtpäevadel kui ka uuringutes ja sündmustel, nii hästi toimivate kui ka uute algatuste abil. Tuginetakse Eestimaa Rahvaste Manifestile ja rahvaloenduste andmetele.
2021. aasta rahvaloenduse andmetel elavad Eestis 211 eri rahvuse esindajad, kes räägivad emakeelena 243 erinevat keelt (2011: 180 rahvust ja 157 keelt, 2000: 142 rahvust ja 109 keelt); 17% eesti keelt emakeelena kõnelevast rahvastikust räägib mõnda murdekeelt (2011: 15%); 11% tudengitest Eestis on välismaalased kokku 122 kodakondsusest. Eesti köök on kombinatsioon kohalikest tavadest ja toorainest ning vene, saksa ja rootsi köögi mõjudest.
Tuginetakse ka valitsuse arengukavale „Sidus Eesti 2030“, mille eesmärk on sidus ja ühtehoidev ühiskond, lõimunud ja ühiskonnas aktiivsed elanikud. Eesti kogukondade ja rahvuste omapärad loovad meie kultuuririkkuse. Seda teadvustades on meil rohkem võimalusi väärtustada omapärasid, mis meid ühendavad Eesti rahvaks. Eero Raun tõi näiteid kultuurilise mitmekesisuse üritustest Eesti erinevates paikades slaidide näitel – Etnolaadast, Vyshyvanka rahvustikandi päevast, Saaremaal Valgevene Talu kallistab Eesti Talu, Õ ja Ö fenomenist Saaremaal, Tartu Ülikooli Botaanikaaiast, Narva arhitektuurist, Valga kultuurielust.
Kultuurilise mitmekesisuse ajakava on koostamisel, kuni septembrini tehakse teema-aasta ettevalmistusi ja partnerite kaasamist. Ideekorjele saab panuse anda, kirjutades 2024@intergratsioon.ee, ideede kaardistamine toimub juulis, tagasisidet antakse augustis. Oktoobris-novembris avalikustatakse programm. 2024. aastal toimuvad programmi võetud sündmused ja käsitlused koostöös partneritega. 2024. aasta detsembris antakse teema-aasta üle raamatuaastale 2025.
Partneritele pakutakse teema-aastat tutvustavaid kohtumisi, ideed ja kontaktid kaardistatakse ning antakse kaasabi rahastuse saamisel. Partneritelt oodatakse initsiatiivi, kaasamõtlemist, ideekorje ettepanekuid, kaasabi sõnumite edasi levitamisel, ühistegevusi 2024. aastaks.
Ideekoosolekul osalejad said anda esmast tagasisidet järgmistes küsimustes: Milline võiks olla sisult ja korralduselt teema-aasta 2024? Millele võiks teema-aasta keskenduda? Kuidas kohalikud kogukonnad jt partnerid võiks sellest kasu saada? Millega partnerid võiks läbiviimisel osaleda?
Ellen Valter Kanadast pakkus, et Torontos toimub Keskuse avamine 2024. a septembris ja see võiks olla samuti kultuurilise mitmekesisuse aasta programmis, et kaasata rahvuskaaslasi ka mujal maailmas. Ta tutvustas oma T-särki, millel kiri: Iga viies eestlane elab välismaal. Kanadal on immigrantide vastuvõtmisega ja ühiskonda lõimimisel suured kogemused, mida võiks kasutada.
Eve Noormets Viljandist pakkus välja etenduskunste, suhtlusdramaturgiat ja teatrit, et noori kaasata.
Mari-Liis Hendrikson Soomest ütles, et on korraldanud juba 14 aastat Vantaa eesti õpilastele kultuurireise Eestisse, kuid sel aastal nad ei saanud selleks rahastust. Samas võib Eestile nii lähedal asuvas Soomes toimuda eesti keele kaotsiminek kergemini kui kaugel asuvas Ameerikas. Iga rahvuskaaslane on Eestile väärtuslik.
Eero Raun palus seejärel veel kord osalejate esmaseid mõtteid ja vastust küsimusele: „Milline sündmus teie kodukohas sobib kultuurilise mitmekesisuse aasta programmi?“ Ideepilvelt laekusid vastused: tänavatoidufestival, eesti keele festival, noorte notafe, station Narva, Tartu 2024 rammed, kaks keelt üks meel, noorte loomelaagrid, vabaduse festival, kunstinäitused, mitmekesisus looduses jpm.