Mõne tunni pärast saabus hämarik ja ühinesin rahvaga laial avarusel, mis teenis külalisi kui hiigelparkla. Selle keskel juba leegitses suur ja uhke jaanituli, mille oli just süüdanud Seedrioru esinaine Lia Hess. Vahva!
Jaanitule kõrvale oli kogunenud peamiselt noorem seltskond. Nähtavalt endised Seedrioru kasvandikud. Äkki nende seas hakkas kostma tuttav viis. See ju ,,Seedrioru laul“. Teadsin, et sõnad olid loodud kunagise tuntud Seedrioru noore poolt. Kostis hetkel eriti ajakohasena.
Kostis veel vanu tuttavaid ühislaule - kõik noorte häälte kõlalised. Üllatusena tundsin kaugemalt, tänu leegipoolsele valgustusele, ilusat neidu. See ju kohale saabunud kaugemalt USAst. Oligi Linda Einpaul Detroidist. Tagasihoidlik kallistus ja ajasime juttu.
Õhtul uurisin veel Suviharja kohta kavaraamatut. Kaasas mul ka Eesti Elu leheküljelt detailne infoleht. Kohkusin ära. Järgmine päev - jaanipäev - näeb ette tulvil tegevust, mis aja poolest mitmetpidi integreeritud. Ei oska kõike siin loetleda, aga hommikul kohe võrkpallivõistlus ja maleturniir. Kohe pärast keskpäeva tundi on ettenähtud eesti käsitöö õppetunnid. See siis midagi uut.
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.
