Martin Vällik kutsus Postimehe arvamusportaalis mitteusklikke üles Eesti hümni 3. salmi ajal vaikima, kui neid häirib, et seal palvetatakse Jumala poole, keda nad ei usu (PM, 14.02.). Välliku motivatsiooniks on asjaolu, et palvest polevat kasu – need on tema arvates vaid tühjad sõnad tühjuse poole.
Kui palju tal siis mõttekaaslasi on? Postimehe sama päeva küsitlusest selgus, et 9,3% inimesi vaikib tõesti Eesti hümni 3. salmi ajal; 13,9% ei laula seda üldse kaasa ja 76,8% laulab kõiki salme. Umbes samasuguse tulemuse andis ka Eesti Rahvusringhäälingu reporteri tänavaküsitlus.
Kirjanik Jaan Kaplinski pakkus omalt poolt kärmesti hümni kohendatud ja kohandatud versiooni, mille ta kirjutas 2008. a. Selles kõlab 3. salm järgmiselt: Su üle taevas valvaku, / mu armas isamaa! / Ja päevapaiste hoidku sind, / mu sünnimaa, mu kodupind, / jää kestma sa, jää vabaks sa, /mu kallis isamaa!
Jumal on siin asendatud siis taeva ja päevapaistega. Hr Kaplinski mälus kummitab ilmselt Johannes Semperi sõnadele Gustav Ernesaksa poolt loodud Eesti NSV hümn, mis algas sõnadega: “Jää kestma, Kalevite kange rahvas /…/ et päikene su päevadesse paista saaks.” Kaplinski sõnul lahendavat tema tekst Eesti hümnis Jumalale viitamise probleemi, rahuldades nii usklikke kui uskmatuid. Võitlevaid ateiste kindlasti, aga tõsiusklikke vaevalt…
Kummaline, et nii Kanada kui USA hümnides sisalduvad viited Jumalale (resp God keep our land… ja In God we trust…) ei häiri siinset rahvast.
Kirjanik Kalle Käsper kirjutab, et teda jätab käimasolev vaidlus külmaks, sest Eesti hümn on ju tegelikult Soome hümn. Ta näeb siin vaid üht väljapääsu – uut hümni. Käsper soovitab tellida selle Arvo Pärdilt. Aga kuidas jääb sõnadega, kes need kirjutaks?
1990ndate algul oli kaalumisel okupatsiooniaja laulupidude soosiklaulu “Mu isamaa on minu arm” (G. Ernesaks / L.Koidula) kasutuselevõtt, mida ei peetud aga sobivaks ideoloogilistel põhjustel.
Riiklikesse sümbolitesse, sh hümni on kätketud meie maa ja rahva ajalugu. Oma sümboolikat kergekäeliselt muutev riik on üldjuhul ebakindel ning sümbolite väärtus seisneb peale kõige muu ka nende vanuses ning täielikus tunnustamises, leiab ajaloolane Küllo Arjakas.
“Nii kaua, kui me kasutame hümnina Paciuse laulu, las tal olla ka see Jannseni tekst kõigi oma võlude ja puudustega. Ja laulgem kaasa,” kirjutab helilooja ja kirjanik Jaanus Nurmoja. Laulame siis Eesti hümni, ka selle 3. Salmi, eeloleval Eesti Vabariigi 95. aastapäeva aktusel Toronto Eesti Majas, väljendades nii oma rahuolu hümniga, aga ka kokkukuuluvust Eesti riigi ja rahvaga!
Elle Puusaag
