Rõõm on näha, et jätkuvalt tuleb ka Eestist Jõekäärule „abiväge“, rikastamaks laagrielu huvitavate tegevustega ja muidugi kaasaegse eesti keelega. Sattusin lõunalauda koos Maivi Liiskmanni ja Evelin Vooglaga, kellele esimene, eesti keele nädal Jõekäärul on toonud vaid positiivseid elamusi. Mõlemad on pedagoogid: Maivi töötab Võru Gümnaasiumis koolielu korraldajana ning Evelin on Tallinna Nõmme Huvikooli kangakudumise õpetaja. Jõekäärule tõid neid tuttavatelt kuuldud head muljed ja soov kogeda eestlust nii kaugel kodumaast, andes sellele omapoolse panuse.
Vestlusest selgus huvitav tõsiasi, et lastega pole siin selle nädala jooksul kohe üldse mingeid probleeme kogetud! Kõik on sujunud kenasti ja rõõmsalt: laste harjumine päevakavaga, koolivaheaja kohta varajase ärkamisega, kodust eemaloleku ja teistmoodi elustiiliga kui ka koduigatsusega toimetulekuga.
Maivi ja Evelini jaoks on väga muljetavaldav, et siin on elus kõik need pikaajalised traditsioonid, mis laagrielu algaegadel loodud ja nüüdseks enam kui 70 aasta jooksul kinnistunud: lipu heiskamine, laulud, söögipalve, tänupalve jpm. „Oleks nagu kodus: tore ja soe,“ iseloomustavad nad laagrielu. Suhted laste ja kasvatajate vahel on suurepärased. Osa kasvatajatest on kohalikud noored täiskasvanud, kes on väga vastutustundlikud ning suurepäraselt oma kohustustega toime tulevad – Maivi sõnul on näiteks temalgi neilt noortelt palju õppida, kuidas näiteks elu vabamalt võtta ja mitte liigse muretsemisega ennast koormata.
Ka toidu kohta jätkus mõlemal vaid kiitvaid sõnu: menüü on rikkalik ja tervislik, arvestatud on kõikide soovide ja piirangutega ning iga laps leiab omale meelepärast toitu.
*
Lõunasöögi lõppedes jätkusid päevategevused ja Maivi naases oma kohustuste juurde. Meie siirdusime Eveliniga Timmase Kunstitaresse, kus ta juhendab laagrinädalate jooksul erinevaid kunstitegevusi. Tal jätkub palju kiidusõnu Eesti Kunstnike Koondis Torontos president Elva Palole, kellega tegi esimesel nädalal kena koostööd ja kes on planeerinud hulga toredaid kunstitegevusi. Näiteks mööda lauda jooksev pikk canvas’e (lõuendi) rull, kuhu saavad joonistada või muud loomingulist panust anda nii suured kui väikesed, ja mis hiljem välja pannakse. See tare on nagu täielik võlumaailm! Iga päev saab teha väga erinevaid projekte ja väljasolevad laste tööd tõestasid, milline on kunsti tegemisest sündinud rõõm.
Evelin saabus laagrisse Tallinnast koos oma 14-aastase tütrega, kes on kasvandiku rollis. Mõlemale on see põnev vaheldus igapäevaelule, sõlmitud saab uusi sõprusi ja kindlasti lahkutakse juuli lõpus rikkaliku muljetepagasiga. Enne Jõekäärule saabumist sai kiirelt ka Torontoga tutvutud ja ees ootab veel Niagara külastus.
Evelin räägib, et umbes aasta tagasi tegi ta suure kannapöörde oma elus ja vahetas karjääri – n-ö ärinaisest kunstkäsitööliseni. Olles töötanud 10 aastat kosmeetikatoodete maaletooja, koolitaja ja müügiesindajana, tundis ta ühel hetkel, et sellest aitab ja vaja on teha midagi, mis hing igatseb. Evelini on alati paelunud kunst ja käsitöö ning miks mitte siis seda kutset oma professionaalses elus järgida – ta asus õppima ametikooli, kus omandas tekstiilkäsitöölise ja kangakuduja kutse ja nüüd pole vist asja, millega ta ei tegeleks: koob, heegeldab, õmbleb, teeb viltimist, teeb ise ja õpetab teistele kangakudumist jpm. Eriliseks huviks ja armastuseks ongi just kangakudumine ning Haapsalu sallimustritest inspireeritud pitskleitide kudumine, mida ta teeb müügiks ja ka ise turustab. Ta on leidnud oma elus täiesti uue väljundi, mis toob loomingulist rõõmu ja rahulolu. Kangastelgedel valmivad villased pleedid, sallid, põrandavaibad ja muud sisustustekstiilid. Evelin demonstreerib õhkõrna pitskleiti, mille ta endale valmistas ja mille Jõekäärule pidulikumateks hetkedeks kaasa võttis. Selle kleidi valmimiseks kulus umbes 80 tundi. Kõik kleidid kootakse täpselt kandja mõõtude järgi. Kudumisele eelneb kavandamine ja päris huvitav arvutamine ning mustrite kohandamine, sest kõik silmuste kasvatamised ja kahandamised tuleb ülitäpselt kavandisse paika panna.
Aasta tagasi astus Evelin Naiskodukaitse ridadesse ning on osalenud ka õppustel, sooviga anda oma panus kodumaa kaitsesse.
Perepäeval astus kunstitaresse sisse mitmeid huvilisi, keda Evelin kutsus kätt külge panema – joonistama, maalima või muul moel oma loomingulist poolt väljendama. Kaunis päev Jõekäärul jättis kindlasti vahvad elamused kõigile.
