ERSP asutajad tulid kokku Pilistveres, Viljandimaal, asutamiskoosolek peeti kohalikus kirikus, kus pastoriks oli tuntud rahvuslane Vello Salum, kellest sai ERSP esimese juhatuse liige. Aastal 1988 oli see julge tegu, mis võinuks maksta vähemalt ametikoha. Tookord polnud mingit kindlust, kas ainuvalitsevale komparteile põhimõttelise väljakutse esitanud rühmitusel võimaldatakse partei loomine lõpule viia või lõpevad asutajate kavatsused Pagari tänava trellide taga.
ERSP programmis esmakordselt välja kuulutatud eesmärki – taastada täielikult iseseisev Eesti rahvusriik – peeti 20. augustil 1988 ebareaalseks või liiga julgeks. Kõigest paar kuud varem oli saanud taas võimalikuks eesti rahvusvärvide avalik kasutamine. Ometi kardeti üha Nõukogude armee ja võimuaparaadi karistavat vastulööki, kui ületatakse ,,mõistlikkuse piir“. Eelistati loota, et kindlamaks vahendiks kriisist pääsemisel on Nõukogude Liidu kompartei katse tõsta end nagu parun Münchhausen ise juukseidpidi soomülkast välja. Asutamata oli veel Rahvarinne, mis ametlikult loodi poolteist kuud hiljem. Just sel hetkel kuulutasid ERSP algatajad vajadust teha lõpp kompartei võimumonopolile, kehtestada mitme partei süsteem ning esitasid tegevuskava, kuidas venestamissurve alla asetatud eestlased võiksid rahvusena kestma jääda.
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.