Selle suve külalisteatriks oli Maria Bieşu nimeline Moldova rahvusooper ja -ballett. „Maailmas pole just palju ooperiteatreid, mis kannavad ühe rahvuse tipplaulja nime, aga Moldova pealinnas on,“ ütles tänavuse külalisteatri kohta Saaremaa ooperipäevade kunstiline juht Aarne Mikk.
Esimene ooperifestival korraldati Kuressaare ooperipäevade nime all 1999. a ja selle kunstiliseks juhiks oli tookord Ludmilla Toon. Alates 2008. aastast on korraldajaks Eesti Kontsert ning festivali kunstiliseks juhiks Aarne Mikk.
Saaremaal on eelnevatel aastatel esinenud oma parimate lavastustega külalisteatrid Black American Opera (USA, 2008), Läti rahvusooper (2009), Stanislavski ja Nemirovitš-Dantšenko nimeline Moskva akadeemiline muusikateater (2010), Ankara riiklik ooperi- ja balletiteater (2011), Moskva Helikoni ooperiteater (2012), Tbilisi, Khuthaisi ja Bathumi ooperiteatrid (Gruusia 2013), Ukraina rahvusooper (2014), Teatro di Milano (Itaalia 2015), Wroclawi ooperiteater (Poola, 2016), Krefeld-Mönchengladbachi ooperiteater (Saksamaa, 2017), Shanghai ooperiteater ja Ungari riigiooper (2018), Moskva Helikoni ooperiteater (2019), Peterburi Kammerooper (2021) ja Sileesia ooperiteater Bytomis (2022).
Tänavune peaesineja – Maria Bieşu nimeline Moldova rahvusooper ja -ballett on üks Ida-Euroopa juhtivaid ooperi- ja balletiteatreid, mille lugu sai alguse 1957. a. Teater on aastate jooksul jäänud truuks oma väärtustele ja missioonile püüelda alati kunstilise tipptaseme poole. Teatri looming on peale Moldova hinnatud ka paljudes teistes maades nagu Prantsusmaal, Hispaanias, Saksamaal, Itaalias, Suurbritannias, jm. Peale ooperi- ja balletitruppide tegutseb teatris ka koor ja sümfooniaorkester. Klassikalise ja kaasaegse muusika vahel kaunist tasakaalu hoides on teatril praegu repertuaaris 25 muusikalavastust.
Balletirepertuaaris on tosin lavastust, mis paistavad silma eelkõige klassikalise balleti range stiili austamise poolest. Alates 1990. a on teater korraldanud Maria Bieşu eestvedamisel rahvusvahelist ooperi- ja balletitähtede festivali ,,Maria Bieşu kutsub“. Soprani surma järel 2012. a kannab teater tema nime ja jätkab primadonna algatatud traditsiooni olla ühelt poolt kohtumispaigaks ooperi- ja balletiartistide tippudele, aga teiselt poolt ka edukas talentide show.
Tänavused Saaremaa ooperipäevad avati 25. juulil Carlo Gozzi samanimelise näidendi ainetel loodud Giacomo Puccini ooperiga „Turandot“ (Libreto: Giuseppe Adami ja Renato Simoni). Eksootiline olustik, idamaised orkestrivärvid ning dramaatilised sündmused elu ja surma piiril köidavad publikut tänaseni. See räägib loo kaunist, ent jääkülmast printsessist Turandot’st iidses Hiinas, kes annab oma kosilastele rea mõistatusi, ja vaprast printsist, kes lõpuks võidab tema südame. Printsess Turandot osa laulis sopran Rodica Pichyreanu ja prints Calafi tenor Simone Frediani, keiser Altoumi osas oli Vitalie Rusu, pagenduses troonipärija Timuri rollis Valeriu Cojocaru. Publiku kestev aplaus näitas ooperisõprade vaimustust ja tänu.
Ooperipäevade teisel õhtul etendus Giacomo Puccini ooper „Boheem“, mis oli lavale seatud Henri Murgeri jutustuse „Stseenid boheemlaste elust“ ainetel. Puccini „Boheem“ on armastatud ooper, mis jälgib nelja noore kunstniku elu, kes püüavad 19. sajandi keskpaiga Pariisis ots otsaga välja tulla. Pariisi katusekambrit jagavad boheemlastest sõbrad: poeet Rodolfo, filosoof Colline, muusik Schaunard ja maalikunstnik Marcello, kelle armastatu on vastuoluline kaunitar Musetta. Lugu keerleb Rodolfo ja lihtsa neiu Mimi kirgliku, ent traagilise armastuse ümber, samal ajal, kui Puccini maalib muusikaga lavale eheda ja romantilise Pariisi-olustiku. „Boheem“ esietendus 1896. a ning võlub endiselt hingematvate meloodiate ja kaunite lavakujundustega publikut kogu maailmas.
Osades olid: õmblejanna Mimi – Anastasia Cushnir, poeet Rodolfo – Florin Guzga, kunstnik Marcello – Vitalie Machunski, laulja Musetta – Ana Chernikova, filosoof Colline – Yuri Maimescu, muusik Schaunard- Vitalie Chebotari, majaperemees Benoit – Alexei Digore.
Seekord oli ooperisõpradel ooperite kõrval võimalus nautida ka Pjotr Tšaikovski balletti „Luikede järv“ – tuntud lugu noorest printsist, kes armub ilusasse luigeprintsessi, kelle on neednud kuri nõid. See klassikalise balleti üks tippteoseid pakkus publikule unustamatu elamuse romantika, virtuoosse tantsukunsti ja imelise muusika kooslusest. Kaunis koreograafia, vapustav muusika ja tantsurütmid ning lummav lavakujundus viisid pealtvaatajad maagilisse muinasjutumaailma.
Orkestrit juhatas dirigent Svetlana Popov. Osades: Odette – Anastassia Homitskaia, prints Siegfried – Nicolai Nazarkevici, von Rothbart – Alexandru Balan. Kloun- Malin-Mihai Galan võlus kõiki oma vapustava hüppevõimega esimesest hetkest peale, kui ta lavale astus. Printsessi ema rollis oli Cristina Rusu. Eriti lummas publikut väikeste luikede täiesti sünkroonne filigraansuseni viimistletud tants.
Ooperimajas etendus 28. juulil Giuseppe Verdi „Aida“ (libreto Antonio Chislanzoni), dirigendiks Nicolae Dohotaru.
Osades: Etioopia printsess Aida – Anna Litvinova, Egiptuse väepealik Radamès – Sorin Lupu., vaarao tütar Amneris – Taisia Caraman, ülempreester Ramfis – Valeriu Cojocaru, Etioopia valitseja Petru Racovitsa, Vaarao – Yurie Maimescu, käskjalg – Ruslan Pakatovici, preestrinna – Irina Poida.
„Aida“ on lugu Etioopia printsessi ja Egiptuse kindrali armastusest, mida saadab sõda ja poliitiline intriig. Etenduses tegid kaasa sõdurite ja orjade rollis ka sadakond saarlast ja valge Muhu hobune. Lavastaja Rodica Pichyreanu sõnul olid saarlased väga tähelepanelikud ja tahtsid proovis kõike hästi teha. Tihuse hobuturismitalu hobusetalitaja Mariliis Õunapuu sõnul oli neil kokkulepe, et kui hobune proovis kenasti vastu peab, siis saab ta ka etenduses kaasa teha ja nii kaasatigi ta õhtusesse etendusse, mille eest sai hobune väärika honorari. Lavastaja sõnul kasutavad nad hobust vaid tähtsamates etendustes ja seda Saaremaa ooperipäevade „Aida“ vaieldamatult ka oli. Lavastaja jäi vabatahtlike ja Tihuse hobuturismitalu hobusega väga rahule. Rahule jäi ka publik, kes „Aida“ ovatsioonidega vastu võttis.
Loomulikult ei puudunud ka selleaastastelt ooperipäevadelt kesköösalongid. 28. juulil esines kesköösalongis „Opera Royal“ hoogne ja energiline hea tuju bänd Funkifize, mis esitas kaasahaaravat tantsumuusikat. Seitsmeliikmelise bändi solistideks on Lauri Pihlap ja Marianne Leibur – nende omavaheline sünergia ja häälesobivus oli väga nauditav.
Ooperipäevade tippsündmuseks oli seegi kord Ooperi- ja balletigala, kus esinesid Maria Bieșu nimelise Moldova rahvusooperi sümfooniaorkester, balletitrupp, segakoor ja solistid, kes esitasid oma parimaid palasid. Dirigeeris Denis Ceausov.
Pärast gala sai nautida kesköösalongis Rolf Roosalu live-bändi esituses „Tribute to Bee Gees“. Rolf Roosalu koos suurepärase bändiga taaselustas diskokuningate muusika ja kõlasid ansambli Bee Gees aegumatud hitid, mis on juba aastakümneid tantsuplatse vallutanud. Bee Gees on kolme venna bänd, kes on end popmuusika meloodilisema poole ajalukku kirjutanud lauludega nagu „Stayin’ alive“, „How deep is your love“, „Tragedy“, „You should be dancing“, „Words“, „To love somebody“ jne. Vendade edukas karjäär sai erilise hoo sisse pärast filmi „Saturday Night Fever“ soundtrack’i loomist. Ülimalt professionaalne ja särav Rolf Roosalu on Eestis kõige õigem Bee Geesi muusika esitaja, et lasta end kanda 70. ja 80. aastate diskomuusika lainele.
Seekordsed ooperipäevad tegi eriliseks 30. juulil toimunud Laste balletigala „Tallinn Ballett Gala Juunior“, mille kunstiliseks juhiks oli Kaie Kõrb.
Laval olid rahvusvahelisel Tallinna balleti meistrikursustel osalevad noored balletiartistid ja balletikoolide õpilased.
Esimeses vaatuses esitasid noored artistid valiku numbreid balletist „Raimonda“, Aleksander Glazunovi muusika ning Marius Petipa ja Dmitri Harchenko koreograafia järgi.
Teises vaatuses tuli esitusele ühevaatuseline ballett „Tuhkatriinu“ Sergei Prokofjevi muusika ja Marina Kesleri koreograafia järgi.
Tallinn Ballet Gala Junior toimus sel aastal juba seitsmendat korda ja seal esinesid 60 rahvusvahelisel Tallinna balleti meistrikursustel osalevat noort tantsijat mitmest riigist. Kaasa tegid professionaalsed balletitantsijad. Tallinna rahvusvahelistel balleti meistrikursustel osalevad need lapsed, kes näevad end tulevaste balletiartistidena. Kõige noorematele osalejatele oli gala esimene avalik ülesastumine. Pühapäevasel galal oli publiku ees kolme koosveedetud nädalaga kokku kasvanud suur ja sõbralik laste ja täiskasvanute pere, keda publik tormilise aplausiga tervitas. Meistrikursusi juhendasid Kaie Kõrb, Dmitri Harchenko, Marina Kesler, Viesturs Jansons, Helen Veidebaum, Amalia Mindrutiu (Rumeenia) ja Sasha Evtimova (Põhja-Makedoonia). Tallinna rahvusvahelisi balleti meistrikursusi korraldab MTÜ DX ART.
Pärast etendusi sai nautida melu ja ooperihõngu Arensburgi ooperikohvikus, Vinoteegis ja teistes Kuressaare restoranides.
Kultuuriminister Heidy Purga sõnul ei piirdu Saaremaa ooperipäevade vaim ja väärtus ainult esitatava muusikaga. „Ooperipäevadel saame nautida Saaremaa ainulaadset looduskeskkonda ja ajaloolist Kuressaare linnust, mis on täiuslik koht muusikalisele suursündmusele,“ sõnas Purga.
Aarne Miku sõnul on ooper tulnud Saaremaale, et jääda. Ja õnneks on ta ka jäänud.
Järgmise, 2024. a Saaremaa ooperipäevade külalisteater tuleb Katalooniast ja pileteid nende lavastustele sai juba osta tänavuste ooperipäevade ajal. Jääme põnevusega ootama järgmise aasta suve Saaremaa ooperipäevi.
