Minu arvates saab sarnasusi tuua isegi Tallinnaga.
Et polnud Kanadas veel rongiga sõitnud, valisin Quebeci külastuseks just selle transpordivahendi. Rongiga liiklemine oli harjumuspärasest vägagi erinev, kogemus oli huvitav, samas pani ka natuke kukalt kratsima. „Just on nagu lennujaamas,“ lausus näiteks üks kaassõitja. Ehkki mul suurt pagasit ei olnud, tuli kõigil neil, kel oli, pool tundi enne rongi väljumist teha n-ö check-in. Et rongis kohta, kuhu oma suurt pagasit panna ei olnud, paigutati need kõik rongi eraldi vagunisse. Käsipagas oli aga pardale lubatud. Just nagu lennujaamas!
Kui Eestis ning Euroopas käies olen harjunud, et reisija liigub sujuvalt juba perroonil ootavale rongile, siis siin oli kogemus vastupidine: kõik reisijad pidid ootama „värava“ ees kuni tabloole ilmus, samuti valjuhääldist, teade pardalemineku kohta. Enne „väravast“ läbi minemist kontrolliti pileteid kaks korda. Rongi juurde jõudes ootas ees vagunisaatja, kes samuti pileteid vaatas ning istekohani juhatas. Ka istekohad olid nummerdatud. Just nagu lennujaamas ja lennukis!
Täismahus artikkel on loetav Eesti Elu tellijatele
Igal nädalal toome me sinuni kõige olulisemad kogukonna uudised ja eksklusiivsed lood uutelt kolumnistidelt. Räägime eestlastele südamelähedastest teemadest, kogukonna tegijatest ja sündmustest. Loodame sinu toele, et meie kogukonna leht jätkuks pikkadeks aastateks.
Hind alates $2.30 nädalas.