Artikli järgi on praegune seis selline, et Eesti Maja Tuleviku Komitee on valinud edasiminekuks kaks võimalikku suunda. Esiteks, lammutada praegune maja ja ehitada samale krundile uus ja teiseks, müüa olemasolev maja ning ehitada kusagile mujale uus. Mõlemad variandid tähendavad loobumist praegusest hoonest. Nõustun mureliku autoriga, et nende suundade valimine pillutaks aastakümneks või alatiseks laiali praegused meie kogukonda teenivad asutused ning seal toimuvad tegevused. Sellest oleks äärmiselt kahju.
Uued majad on küll uhkemad, kuid vanadel on suurem võlu ning pikk ajalugu. Usun, et iga vana maja on võimalik korda teha. Tehes seda jaokaupa, läbimõeldult, kindlate plaanide ja majanduslike võimaluste piirides, tuleb see odavam kui uue ehitamine. Positiivne oleks seejuures, et kõik praegused tegevused Eesti Majas saaksid jätkuda.
Leidsin internetist veebilehe „Säästva Renoveerimise Infokeskus”, mis propageerib vanade majade korrastamist. Lisan sealt ühe paljuütleva tsitaadi: „Vana maja ei olegi tarvis alati totaalselt muuta, vaid kõrvaldada tuleb ajaga ilmnenud selged puudused, parandada hooldamatuse ja kulumise läbi tekkinud vead ja võttagi vana maja kui teistmoodi ja unikaalset keskkonda, mida tasub väärtustada.”
Väärtustagem seda, mis meil juba olemas on. Vanu hooneid renoveeritakse pidevalt ning suure eduga. Uus tehnoloogia võimaldab leida uusi tänapäevaseid lahendusi. Eesti Maja on ilus, asub heas kohas ning tal on hea aura. See on olnud Toronto eestlaskonna kantsiks ja koduks mitmeid aastakümneid ja usun, et igaühel meist on sellega seotud ilusaid elamusi ning kauneid mälestusi.
Loodan, et Eesti Maja Tuleviku Komitee pole lõplikku otsust veel teinud ning võtab uuesti kaalumisele praeguse maja korrastamise ning renoveerimise võimalused.
Vaike Rannu
