Aga nii palju kui tean, kuulub Eesti Energiast 49% eraomanikele. Kas see tähendab, et ka Enefitis kuulub 49% eraomanikele?
Mulle on räägitud, et Eesti Energia on tagasi ostnud kõik oma aktsiad ja kuulub täielikult Eesti riigile, aga ma ei tea senini, kas see kehtib ka Enefiti kohta. Igatahes on Eesti Energia aastakümneid teeninud tohutu suurt tulu ja minu arvamuse järgi raisanud seda välismaal, nüüd aga otsib võimalust kautsjoni vastu vabanemiseks. Nüüd vajab siis Eesti kõige suurem firma jälle raha, aga mina küsin, miks? Miks peab Eesti maksumaksja firmasse rohkem panustama, kui firma töötab tema huvide vastu?
Selle asemel, et otsida võimalusi elektriarvete vähendamiseks Eestis, kuuleme pidevalt, kui hästi firma töötab ja kui uhked peaksime tema üle olema. Monopoolne ettevõte ei peaks aga üldse kasumit tootma. Kasumi tootmine ei tähenda muud kui lihtsalt seda, et me kõik oleme liiga palju elektri eest maksnud. Eesti Energia teenitud kasum tähendab ka seda, et oleme maksnud peidetud makse valitsusele, kus siis üks väike ring inimesi otsustab, kuidas ja millal seda raha kulutatakse.
Selle asemel, et töötada koos Tehnikaülikooliga, arendamaks taastuvenergia kasutamise võimalusi, töötab majandusministeerium selle nimel, et arendada mingit oma nišši meie kõigi arvel. Väike osa neist miljonitest, mis kulutatakse põlevkivi tootmisele kaugetes maades, annaks päikeseenergia tootmisse investeerides meie maksumaksjatele suurt kergendust. Selle rahaga võiks näiteks toetada päikeseenergiaga köetavaid soojaveesüsteeme. Nii hoiaks majapidamised oma elektriarvetelt vähemalt 40% kokku. Maades, kus alternatiivenergia on au sees, on aru saadud, et mõistlik on võtta isegi pangalaenu nende süsteemide püstitamiseks (keskmise maja soojaveesüsteem võib maksta umbes tuhat eurot), vaatamata laenule hoitakse kokku elektriarvetelt ja inimesed saaksid kasu kohe. Kui katusele panna ka päikesepaneelid, siis kahanevad elektriarved peaaegu olematuteks. Seepärast küsin veel kord – miks peaksime maksma Eesti Energiale kautsjoni Utah' osariigis raha põletamise eest? Poola on miljardeid eurosid panustanud päikeseenergiasse. Miks peaks Eesti toetama eilseid, oma aja ära elanud tehnoloogiaid? Miks raisata väärtuslikku maavara põlevkivi, et lihtsalt vett keeta?
Tagatipuks on hädas ka Estonian Air, mis vajab samuti tohutuid summasid. Kui ma olen lennanud Ameerikasse või Euroopa maades, siis ikka mõne muu firmaga, mitte Estonian Airiga. Kas väikesel riigil nagu Eesti on tõesti vaja oma lennukompaniid?
Me peaksime kõik olema kodanikena aktiivsemad ja esitama rohkem küsimusi.
Viido Polikarpus
