,,Mihklipäev oli esimene talve jõulu,“ ütleb Haljala rahvas. (L. Vahtre „Kindral Mihkel juhib sügisel vägesid“ PM 29. 09.2007). Mihklipäev lõpetas jüripäevaga alanud suvepoolaasta. Selleks päevaks pidid välistööd olema lõpetatud. ,,See on mihkel iga töö peale,“ öeldi inimese kohta, kes oli hakkaja ja andekas. Mihklipäeval tapeti lammas, mille juurde öeldi: ,,Igal oinal oma mihklipäev.“
Mehenimi Mihkel on tulnud maakeelde Vana Testamendi heebreakeelsest sõnast מִיכָאֵל / מיכאל mii-ka-el – see, kes on nagu Jumal.
Pruuliti õlut, toidulaud oli rikkalik. Söödi sülti, klimpide ja aedviljaga lihasuppi, keedeti liha ja praeti verikäkke – kõik lambast. Küpsetati rukki-, odra- ja nisuleiba, sepikut, saia ja kooke, samuti naerist ja kaalikaid. Mihklipäeva loodusemärkide järgi ennustas vanarahvas saabuvat talve ja kevadet - „on Linnutee mihkliööl hästi hele ja sirav, tuleb sügava lumega talv“. (,,Kindral Mihkel juhib sügisel vägesid“, L. Vahtre PM 29. 09. 2007; Wikipedia)
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.
