Kevadel 2017 alanud tee Euroopa kultuuripealinna aastani 2024 on olnud täis keerdkäike – see on tõeline tunnistus Tartu 2024 juhtteemast – Ellujäämise Kunstidest.
Koos Tartuga kannavad Euroopa kultuuripealinna tiitlit ka Norras Bodø ja Austrias Bad Ischl. Tartu ootab tuleval aastal Lõuna-Eestisse miljon külastust. Linn peab praegu läbirääkimisi lennufirmadega, et järgmisel aastal taaskäivitada lennud Tartu ja Euroopa vahel.
Muutuste katalüsaator
Eesti esimeseks Euroopa kultuuripealinnaks valiti 2011. aastal Tallinn. Teisele kohale jäi toona Tartu. ,,See oli riigi jaoks esimene kord kanda Euroopa kultuuripealinna tiitlit. Varem Leedus ja umbes samal ajal Lätis võitis samuti pealinn,“ ütles kandideerimismeeskonda juhtinud Erni Kask, kes on praegu Tartu 2024 rahvusvaheliste suhete juht.
Sellegipoolest olid vaatlejad ühel meelel, et Tartu kandidatuur oli tugev ja sellest õpiti. Kui tekkis võimalus uuesti kandideerida, otsustas linn seda teha.
,,Usun, et esimene katse jättis tartlaste ja Lõuna-Eesti inimestesse nälja ja ambitsiooni teha midagi enneolematut ning seetõttu võtsime selle teekonna uuesti ette,“ rääkis Tartu 2024 kandideerimismeeskonna liige Kalle Paas.
Tiitlit ei anta selle eest, mis linn on, vaid selle eest, milline linn olla tahab. Tartu soovis, et Euroopa kultuuripealinn oleks positiivsete, tulevikku suunatud muutuste katalüsaator.
Paasi sõnul on Euroopa kultuuripealinn suurim väljakutse, millega sellise suurusega piirkond suudab hästi toime tulla. „Olümpiamänge me ei korralda kunagi, need on vähemalt 50 korda kallimad kui ükski Euroopa kultuuripealinn. Kuid see algatus on midagi, mida saame teha kvaliteetselt,“ rääkis ta.
Sellest hoolimata ei piisa innukast entusiasmist. Tartu otsus uuesti kandideerida pani käima ametliku kandidatuuriraamatu koostamise. Järgmine samm selleks oli minna poliitiliselt tasandilt alla rohujuuretasandile.
„See tähendas linna erinevate võtmerühmade kaasamist, ürituste ja ümarlaudade korraldamist,“ selgitas Kask.
See, mida poliitikud linna hetkeolukorrast arvavad, ei pruugi võrduda kunstnike või kultuurikorraldajate vaatenurgaga. Euroopa piiril asuv piirkond on koduks põlisrahvastele setudele ja võrodele ning vanausulistele. Lisaks on see koduks õitsvale teadusmaastikule, mille keskmes on maailma tipptasemel Tartu ülikool ning vilgas idufirmade ja IT-sektor. Kokku andis protsessile oma suure või väikese panuse üle tuhande inimese.
Teine oluline otsus oli kutsuda kultuuripealinnaga liituma Lõuna-Eesti omavalitsused. ,,Saime kiiresti aru, et otstarbekas on ühendada jõud meie ümberkaudsete valdadega. Meeskond kohtus 2018. aastal omavalitsusjuhtidega, kes nõustusid pardale tulema. Praegu katab meie piirkond veerandi Eestist, umbes 260 000 inimest. Sellest piisab, et olla Euroopa tasandil nähtav, ilma piirkonnata oleksime väga väikesed,“ rääkis Paas.
Olles laua taga, asus kandideerimismeeskond kujundama esimesi ideid projektideks, millest saaks tulevase tiitliaasta programm. Sadadest ideedest pääses lõplikku kandideerimisraamatusse 33 ettepanekut, mis näitas, mida soovime Euroopa kultuuripealinnana teha.
,,Meil oli palju toredaid ideid! Kohe pärast kandideerimist soovisid paljud väliseksperdid neid aidata. Üks neist tuli Tartusse külla ja sõitsime temaga läbi linna. Ringkäigu lõpus küsis ta meie linnaväljakul oleva purskkaevu kohta ja ma rääkisin talle loo suudlevatest tudengitest. Ta vastas, et peaksime sellest inspireerituna midagi ette võtma,“ meenutas Kask. Sellest kohtumisest sündinud projekt ,,Suudlev Tartu“, mis toob järgmisel aastal Tartusse rekordilise ühissuudluse.
Ellujäämise Kunstid
Igal Euroopa kultuuripealinnal on kunstiline kontseptsioon, mis juhib programmi loomist ja kommunikatsioonitegevusi. Tartu 2024 jaoks on see ,,Ellujäämise kunstid“.
,,Parima“ juhtmotiivi leidmine oli keeruline, selgitas Erni Kask. „Panime oma väljakutsed kirja, kuid ei leidnud õiget sõnastust. Meil oli Eesti suursuselt kolmandas, piirilinnas Narvas konkurent, kellel oli väga tugev slogan ,,Narva is next“. Siis ühel talveõhtul sain kandidatuuriraamatu loojalt Berk Vaherilt meili, kus ta esitas ,,Ellujäämise Kunstide“ idee. Ülejäänu on ajalugu.“
Algselt tekkis teema väikelinna ühistest muredest, nagu ligipääsmatus ja rahvastiku vähenemine. Teine aspekt oli kliimamuutused ja selle mõju piirkonnale.
Juba enne meeskonnaga liitumist tundis Tartu 2024 loovjuht Kati Torp, et kontseptsioon haakub sügavalt tema huvidega. „Olin just Prantsusmaal kureerinud näituse, mis käsitles kliimateemasid. Olin positiivselt üllatunud, et Tartu 2024 otsustas selle teemaga tegeleda ja tänu sellele oli lihtne kontseptsiooniga isiklikul tasandil seost luua.
Aja jooksul muutus Ellujäämise Kunstid millekski uueks ja üsna prohvetlikuks. Täna võib tunduda, et koroonapandeemia on kindlalt minevik, kuid kriisi esimesed päevad olid muserdavad. Ellujäämise Kunstist sai kunstide ellujäämine, kultuurikorraldajad pidid leidma viise, kuidas eelarvekärbetest, sulgemistest üle saada ja kunstilist protsessi käigus hoida.
Vaevalt pandeemiast välja kraabituna šokeeris uus kriis kogu Euroopat. ,,Ei läinud kaua, kuni seisime silmitsi Venemaa agressioonisõjaga Ukraina vastu. See pani meid mõtlema Ellujäämis Kunstidele selle kõige fundamentaalsemas võtmes. Nüüd šokeeris ka Iisraeli ja Hamasi sõja kiire eskalatsioon,“ ütles Torp. ,,Aeg on meile aga õpetanud üht olulisemat ellujäämise kunsti. Tartu ja Eesti piirid pole üksnes geograafilised tähised. Elame hetkes, kus Euroopa koostöö, ühtsus ja demokraatia on kultuuri edasi elamiseks hädavajalik.“
Sellegipoolest pole Tartus ja Lõuna-Eestis kõik hukas, sest fookuses on ellujäämine, mitte hääbumine, lahenduste leidmine ja parema tuleviku poole püüdlemine. Kontseptsioon on avatud tõlgendamiseks ja isegi huumoriks nagu näitasid Tartu tänavakunstnikud.
„Kui Euroopa kultuuripealinnade valimise eest vastutav žürii enne otsuse tegemist meid külastas, palusime Tartu tänavakunstnikel teha grafiti kirjaga „Ellujäämise kunst“. Ja nad tegidki! Kuid järgmisel päeval läksid nad tagasi sündmuskohale ja lisasid sõna ,,kunsti“ ette suure ,,F“. Müts maha nende ees – see tõi meie kontseptsiooni nii vajalikku mängulisust kui ka irooniat,“ ütles Kalle Paas.
Kultuur näitab teed
Piirkonda positiivse muutuse toomiseks ja kohalike kultuurikorraldajate oskuste tõstmiseks rahvusvaheliste partnerite ja lisaressursside leidmisel otsustas meeskond otsida uusi projekte avatud taotlusvoorude kaudu. Esimene oli suunatud Lõuna-Eesti kultuurikorraldajatele ja otsis üritusi Tartu 2024 piirkonna 19 omavalitsuses.
Sel moel liitusid programmiga üritused nagu folkloori, tantsu ja muusika müstiline kooslus Paganlik pärimusÖÖ ning Linda kolhoosi legendaarse rahvamaja pika laua pidude taaselustamine ,,Kirev Linda“.
Teine oli Tartus toimuv rahvusvaheline projektivoor, mis osutus tõeliselt kosmopoliitseks, kandideerides enam kui 20 riigist. Näiteks rahvusvaheline teatrifestival NAKS esitleb uusimaid teatrietendusi lastele ja noortele ning Simple Session, mis toob 2024. aastal kuulsa trikiratturite ja rulatajate tippsündmuse koju tagasi.
Viimane keskendus väikestele rohujuuretasandi projektidele. ,,Meie viimane projektikonkurss oli tõeline jackpot, lisasime oma programmi nii palju uusi algatusi erinevatest kogukondadest, mida varem ei olnud,“ rääkis Torp.
Nende uute algatuste hulka kuuluvad koos soomlastega tehtav Alasti tõde ehk arvamusfesrtival saunades, vastsündinutele mõeldud galerii, drag-etendused ja ukraina kogukonna projekt Mittevarjevõrk.
Kuigi suurema osa kavast moodustavad kohalikud kultuurikorraldajad ja -organisatsioonid, korraldab Tartu 2024 tiitliaasta suursündmusi. Tartu 2024 tiitliaasta tipphetked on Euroopa kultuuripealinna avatseremoonia 26. jaanuaril Tartus Emajõe kallastel, suur suvepidu 6. juulil ning enam kui kuu aega vältav kultuuriprogramm autovabaduse puiesteel. Tiitliaasta lõpeb 30. novembril piduliku lõputseremooniaga.
Üle viie aasta pikkune teekond on jõudmas finišisse. Peagi on kõigi pilgud suunatud Tartule ja Lõuna-Eestile ning armastusega kureeritud programmile, mis on täis autentseid ja kordumatuid elamusi.
26. jaanuaril 2024 toimub Tartus Euroopa kultuuripealinna aasta pidulik avamine Eestis – Tartus Emajõe peal toimuv vaatemäng ,,Kõik on üks“.
Tiitliaasta avapidustusteni on jäänud kolm kuud. 19. oktoobril tutvustasime Eestile ja Euroopale enam kui tuhande sündmusega tiitliaasta programmi. Täpselt sada päeva hiljem – 26. jaanuaril kuulutame suure vaatemänguga ,,Kõik on üks“ avatuks Eesti tippsündmuse Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024. Tegu on Euroopa suurima kultuurisündmusega, millest kutsume kõiki Põhja-Ameerika sõpru Tartus ja Lõuna-Eestis osa sama!
Nopped programmist
Teie ees on mõned nopped enam kui tuhandest sündmustest, mis tuleval aastal Tartus ja Lõuna-Eestis publikuni jõuavad. Värskeim teave programmist on hõlpsasti leitav Tartu 2024 kodulehelt. Toredat avastamist, mida kultuuripealinna programm pakub.
Alasti tõde (10. mai – 11. mai) ehk arvamusfestival saunas näitab koos soome kogukonnaga eeskuju, milline peaks olema vestluskultuur. Saun teeb võrdseks, seal pole tiitleid ega aumärke. Ilma nutiseadmeta rääkitakse asjadest nii nagu nad on.
Soome-ugri festivalil „Unustatud rahvad“ (14.–15. juuni) kõlab Eesti Rahva Muuseumi noka alla Prantsuse orkestri ja koori esitluses Veljo Tormise legendaarne kooristsükkel hõimurahvaste loost. Samuti jõuab publikuni temaatiline filmifestival ja konverents.
Ryoji Ikeda soolonäitus (1. november 2024 – 2. märts 2025). Maailmakuulus heli- ja visuaalkunstnik loob Eesti Rahva Muuseumisse massiivse, kõiki meeli hõlmava ruumiinstallatsiooni, mis põhineb Tartu ülikooli genoomika instituudi teadusandmetel ning heliistallatsiooni, mis valmib koostöös Eesti filharmoonia kammerkooriga.
Muusika- ja luuleetendust ,,Piir“ (7. mai). Piiriga poolitatud kaksiklinnades kommenteerib lavateos piiril elamist, piiride ületamist ja uute piiride teket. Teos jätkab rändamist kolmel järgneval aastal ning jõuab 2026. aastal Oulusse.
Eesti ja Taani lavastus ,,Rahamaa“ (6. juuni – 21. juuni) räägib musta raha hukatuslikust mõjust demokraatiale ehk Danske panga rahapesuskandaalist.
Sürrealism 100 (15. märts – 8. september). Tartu ja Praha koostöös jõuavad avalikkuseni Ida-Euroopa kunstipärlid. Sajandivanused sürrealismi-ideed mõjuvad värskelt tänapäevalgi, aidates lahti harutada üha aktuaalsemaid vaimse tervise küsimusi.
Metsikud bitid (25. mai – 15. september). Tehnoloogilise kunsti vabaõhunäitus paneb vaataja mõtlema looduse ja tehnoloogia seoste üle. Projekt kulmineerub näitusega Otepää lähistel asuvas tehnoloogia- ja kunstitalus Maajaam.
Suudlev Tartu (18. mai) ehk enneolematu ühissuudlus Raekoja platsil surematute Eurovisiooni hittide saatel. Üles astub 2014. aastal Eurovisiooni võitnud austerlane Conchita Wurst.
unda (19.–22. september) toob Tallinna klubiga Hall Tartusse karmid linlikud elektroonilise muusika peod, sukeldub klubikultuuri ja astub dialoogi ööelust rääkiva näituse ja konverentsiga.
Stencibility (juuni–juuli) tutvustab Tartu tänavakunsti eripära. Mullu kogus näitus „Hello Mister Police Officer“ vaatajaid mainekas Neurotitani galeriis maailma tänavakunsti pealinnas Berliinis. Sel suvel viidi näitus Aberdeeni Nuarti festivalile ning 2024. aastal jõuab see Tallinna ning erifestivalile Tartusse.
Tabamatu kõla (jaanuar–september). Rahvusvaheliselt tuntud ja auhinnatud Briti multimeediakunstnike rühmitus Blast Theory viib noorte abil läbi intervjuusid lõunaeestlastega. Kuigi intervjuud keskenduvad minevikule, valmib lugude põhjal arvukate linna ja regiooni näitlejate osalusel eriefektidega ulmefilm, mis kuvab Tartu ja Lõuna-Eesti tulevikku 2074. aastal.
Tõrva loits (17.–21. juuli) naaseb vaid üheks õhtuks, et jagada tule- ja tantsumöllus eestlaseks olemise lugu. Maagilisel muusika- ja valguskunsti rajal põrisevad maailma suurimad trummid ning külastajaid üllatavad enneolematud heli- ja valguslahendused.
Metsavaimud masinas (28. juuni – 25. august) on korraga nii Eesti rahvaluule arhiivi kogudest koostatud looduspärimuse veebiantoloogia ning ka rahvusvaheline digikunstinäitus, mis avab vanade pärimuste tähendust.
Simple Session 2024 (24.–25. august),trikiratturite ja rulatajate tippsündmus Euroopas, jõuab kodulinna tagasi. Miljoniteni jõudnult ning nüüd ka X-mängude sarjaga koostööd tegema asunult on kodulinn seni tundunud liiga väike. Aga Euroopa kultuuripealinna aastal enam mitte.
Concerto Copenhagen ja Eesti filharmoonia kammerkoor (25. august) – Põhjamaade juhtiv barokkorkester ning Eesti tippkoor ühendavad loomejõud, tuues kokku kaks erinevat muusikalist ajastut. Pärdi õrn tintinnabuli-stiil ja Händeli vanamuusikapärlid loovad uusi kõlasümbioose.
Pärandusfestival (1.–5. oktoober) ehk UNESCO pärandilinnas Viljandis leiab pärimus tee tänavakunsti ja galeriidesse ning majandus- ja keskkonnaprobleemide lahendamisse. Pärandkultuuripeol saad järele proovida, kas oled ketraja, sepistaja või hoopis pärimustantsija.
Peaasi ajab naerma loob sooja ja toetava keskkonna, kus muredest tabuvabalt rääkida. Vaimse tervise kohvikus saab peaasju arutada nii tuttavate kui võõrastega, improgrupp ja Kinoteater jagavad kogemusi ja pakuvad lahendusi mängu- ja huumorivõtmes.
Aigu om! (15.–21. juuli)fookuses on kaks kauget, ent sarnast kultuuriruumi, kus on säilinud tihe side loodusega – Eesti ja Jaapan. Külastajateni jõuavad kahe riigi kultuuripärlid metsakümblusest suitsusaunani ning Jaapani-Eesti koostöös sündinud heliteose esmaettekanne.
Ellujäämise Kunstide dokprogramm (4. mail esilinastus)on kummardus Lõuna-Eesti erakodsetele inimestele, paikadele ja kultuurile – ühtaegu tundlik peegeldus ja mõjuv kinoelamus Peipsi lainetest, Emajõe kallastelt ja Petseri tänavatelt.
„Rahamaa“ (6.–21. juuni) – Eesti Draamateatri lavastus räägib musta raha hukatuslikust mõjust demokraatiale. Skandinaavia pankade rahapesuskandaalil põhinevale lavastuste autorid on Mehis Pihla ja Hendrik Toompere jr. Helikujunduse loob Maria Faust koos Taani muusikutega. Temaatilisi avalikke arutelusid edendab Tartu ülikooli loengusari.
Tartu laulu- ja tantsupidu (16.–22. juuni) ehk 2024. aasta Eesti suurim koorimuusikapidu. Aastal 2024, mil laulupidude sünnikodu Tartu on Euroopa kultuuripealinn, tähistame juba 155 aasta möödumist esimesest peost. Toimus ju esimene üle-eestiline laulupidu 1869. aastal Tartus. Linnas, mis alati noor ehk kus on alati kevad. Eesti linnas, kus sündisid ka ülikool, ajaleht, muuseum ja teater.
Faktikast:
- Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 tiitliaasta saab avalöögi 26. jaanuaril 2024. Tutvu programmiga: www.tartu2024.ee
- 1000 ja enam sündmust jõuab Euroopa kultuuripealinna tiitliaastal publikuni Tartus ning Lõuna-Eestis.
- 1,0 miljon külastust pälvivad Euroopa kultuuripealinna programmi sündmused – selline on korraldajate eesmärk.
- 260 000 inimest elab 2024. aasta Euroopa kultuuripealinnas Tartus ja Lõuna-Eestis.
- 4 maakonda kannab 2024. aasta Euroopa kultuuripealinna tiitlit.
- 5 erinevat eesti murrakut räägitakse Lõuna-Eestis: seto, võro, mulgi, kodavere ja tartu.
- 1 kuningriik – Seto kuningriik – on Lõuna-Eestis Setomaal.
Väljavõtted:
Kui me ei tegele tehnoloogiaga, tegeleb tehnoloogia meiega.
Musta raha hukatuslik mõju demokraatiale.
