Pärast Eesti Instituudi välisõppe juhi Heidy Eskor-Kiviloo tervitussõnu esines Tallinna Ülikooli üldkeeleteaduse professor Anna Verschik teemal „Mitmekeelne identiteet“.
Esmalt andis ta lühikese ülevaate vaadete evolutsioonist mitmekeelsusele ja rääkis emakeele mõiste ebamäärasusest. Erinevad kategooriad nagu keel, rahvus ja kodakondsus võivad, aga ei pruugi alati kokku langeda. Keelt ja kirjakeelt ei saa võrdsustada, sest kirjakeel on vaid ühiskonna kokkulepe. Keel on pidevas muutumises.
Samas, kui asukohamaa rahvas teisi keeli oskas, peeti neid andekateks.
Varasemate teaduseelsete arvamuste põhjal oli valdavaks seisukohaks, et ükskeelsus on ainuvõimalik ja mitmekeelsus kahjulik. Suurriikides levis silmakirjalik suhtumine: immigrandid ärgu rääkigu oma keeli, sest see takistab asukohamaa keele omandamist. Samas, kui asukohamaa rahvas teisi keeli oskas, peeti neid andekateks. Alles pärast II MS tekkisid esimesed teaduslikud vaated mitmekeelsuse kohta.
Tänapäeva teadusliku käsitluse järgi võib mitmekeelsel inimesel olla mitu suhtlusrežiimi: ükskeelne ja mitmekeelsed. Mitmekeelsus ei ole kognitiivses mõttes hea ega halb. „Poolkeelsus“ ei ole teaduslik mõiste, sest pole selge, mis on „täiskeelsus“. Mitmekeelsusele omistatud probleemid on poliitilist (nt suurahvad põlastavad vähemuskeeli) või sotsiaalset laadi (nt immigrandid rügavad tööd teha ega tegele lapse keelelise arenguga, õpetajad koolis ei mõista, mida tähendab keele omandamine, sunnivad loobuma esimesest keelest).
Eri hetkedel võib olla erinev enesemääratlus, nt rahvaloenduses nimetatakse emakeeleks päritolu-keelt, mida võib-olla enam ei osata, praktilistel eesmärkidel nimetatakse mõnda teist keelt.
Lektor rääkis ka emakeele mõistest. Emakeel kui rahvalik arusaam, milles inimene mõtleb ja und näeb; esivanemate keel kui rahvuse ja päritolu tunnus. Emakeel kui oskus – keel, mida inimene kõige paremini oskab. Emakeel kui identiteet, kuuluvus, kelleks inimene end ise peab, kuhu tahab kuuluda. Need kriteeriumid ei pruugi kokku langeda. Eri hetkedel võib olla erinev enesemääratlus, nt rahvaloenduses nimetatakse emakeeleks päritolu-keelt, mida võib-olla enam ei osata, praktilistel eesmärkidel nimetatakse mõnda teist keelt.
Mitmekeelne inimene võib, aga ei pruugi pidada omaks keeli, mida ta oskab. Ta ei pruugi ka olla omandanud kõiki keeli varases lapsepõlves. Mitmekeelne ei ole võrdkeelne, sest kasutab oma keeli eri sfäärides.
Lea Kreinin (TPT/TÜ) esines teemal „Lihtne/lihtsustatud lugemisvara eesti keele õppijaile“. Tänapäeval on probleemiks, et lapsed loevad vähe. Välismaal lapsed võib-olla räägivad eesti keelt, aga eesti keeles lugeda ei oska. Lugemine on vajalik keeleoskuse ja kultuuritundmise üldisele arengule.
Hea lugemismaterjal peaks olema õppijale jõu- ja eakohane, huvitav, koosnema eri tüüpi tekstidest, pakkuma lugemiselamust, kordama juba õpitud teemade grammatikat ja sõnavara, olema toetatud sobiva visuaaliga. Lea tutvustas lihtsamate tekstidega raamatut „Meie elu“ (autorid Linda Palts ja Monika Urb). Selles raamatus on A2 tasemel lugemistekstid eesti keele õppijale, mis valmisid magistritööna ja mille illustratsioonid on Linda Paltsilt. Raamatu 32 blogipostituse lugu on mõeldud täiskasvanud keeleõppijale, aga sobivad ka teismelistele.
Peategelaseks on väliseestlasest Margus, kes kolib Kanadast Eestisse vanaisa tallu ega tunne kohalikku elu.
Lea enda raamatus „Margus, kass ja õunamoos“ on lihtsad tekstid A2 tasemele. Peategelaseks on väliseestlasest Margus, kes kolib Kanadast Eestisse vanaisa tallu ega tunne kohalikku elu. Lisaväärtusena hõlmab raamat Eesti kultuuri (Juhan Liiv, Olev Subbi jt).
Lea soovitas ka kasutada lihtsas keeles uudised teistes riikides, nt 8sidor.se Rootsis või selkosanomat.fi Soomes. Samuti on lihtsas keeles uudiseid hakatud tegema ka Eestis lihtsaskeeles.ee
FBis on ka Eesti.life/easy-uudised – lihtsaid tekste erinevatel teemadel nagu pühad ja tähtpäevad, üritused ja festivalid, kultuur, ajalugu, eesti toidud, poliitika ja majandus keskkond ja loodus, välisuudised jt.
Lea andis ka soovitusi, kuidas kirjutada lihtsas keeles. Oluline on, et tekst oleks elulisel ja igapäevasel teemal, selge struktuuriga ja sisaldaks peamiselt lihtlauseid, kus on lihtne sõnajärg ja oleks olemas kõik lauseliikmed. Laused peaksid olema lühikesed. Teksti koostamisel on oluline silmas pidada, et uut sõnavara saaks piisavalt eri vormides korrata. Tähtis on ka visuaal (fotod, skeemid, joonised).
Keerulisema teksti lihtsamaks muutmiseks andis Lea praktilisi näpunäiteid: Tee pikad laused lühemaks, liitlaused lihtlauseteks. Jäta välja rasked grammatilised vormid. Kontrolli, et laused oleksid selged ja konkreetsed. Kas kõik on kirjas, mis oluline? Jäta välja ülearused sõnad.
Oli taas kasuliku infoga koolitus. Suur tänu Heidyle korraldamast!
