Eks igaüks proovib oma äranägemise järgi igapäevaselt talitada, kas loodus- või kokkuhoiust, aga toit, meie energiaallikas ja tujutõstja vajab kindlasti säästmist.
Kahjuks on paljudes inimestes kinnistunud valearusaam, et see pole probleem. Igal aastal läheb umbes kolmandik maailma toidust raisku. See on umbes 1,3 miljardit tonni aastas. Ülemaailmne toidusüsteem moodustab kuni 30% kasvuhoonegaaside heitkogustest. Ehk tundub see väide tuttav mõnele lugejale: "Kui "toidujäätmed" oleksid riik, oleks see Hiina ja USA järel maailma suuruselt kolmas CO2 tekitaja." Päris mõtlemapanev, kas pole?
Meie tarbimisharjumustel on loodusele otsene mõju mitte vaid köögis, aga ka autos, kodus ja tööl ning looduses olles. Kodudes toitu raisates ei viska me prügikasti vaid toitu, aga ka erinevaid ressursse, mis kulutati toidu kasvatamiseks, ladustamiseks, töötlemiseks, transportimiseks ja valmistamiseks. Tarbijale ehk kõige olulisem on teadmine, et toiduaineid raisates viskame tuulde raha. Tänapäeva hindade juures on see luksus, mida me endale justkui lubada ei saaks. Kui lugeda kokku kõik Kanada majapidamised, siis need tekitavad 2,3 miljonit tonni raisatud toitu, mille maksumus on 20 miljardit dollarit aastas. Nii saab öelda, et kanadalased raiskavad palju toitu. Sellest 30% on köögiviljad, 15% puuviljad, 13% toidujäägid, 9% leib ja pagaritooted, 7% munad ja piimatooted, 6% liha ja 20% muud toiduained.
Täismahus artikkel on loetav Eesti Elu tellijatele
Igal nädalal toome me sinuni kõige olulisemad kogukonna uudised ja eksklusiivsed lood uutelt kolumnistidelt. Räägime eestlastele südamelähedastest teemadest, kogukonna tegijatest ja sündmustest. Loodame sinu toele, et meie kogukonna leht jätkuks pikkadeks aastateks.
Hind alates $2.30 nädalas.
