Kümned tuhanded tšetšeenid hukkusid. Džohhar ja Tamerlan Tsarnajev on küüditatud tšetšeenide järeltulijad. Tsarnajevid deporteeriti Kirgiisiasse, kus nad elasid Tokmoki linnas.
1994. a alustasid tšetšeenid sõda Moskva vastu, mille tulemusena saavutati mõneks ajaks iseseisvus Itškeeria Tšetšeeni Vabariigina. Teine Tšetšeenia sõda oli Venemaa poolt 1999. a alustatud sõjakäik, millega vallutati Tšetšeenia tagasi. Nüüd on sealsed vabadusvõitlejad kahjuks võtnud kasutusele islamiäärmuslastele omased meetodid – inimröövid, mõrvad ja pommitamised. Nad kinnitasid aga möödunud nädalal, et on sõjajalal Venemaaga, mitte USAga. 20. aprilli Postimehe juhtkirjas loetletakse mitmeid viimaste aastate õnnestunud ja ebaõnnestunud terroriakte ning leitakse, et nende islamistlik taust toidab ida ja lääne vastandumise narratiivi.
Viimastel päevadel on meedias esile kerkinud veel üks kontroversiaalne idee. Saksa mainekas ajaleht Frankfurter Allgemeine Zeitung soovitas USA uurijatel kontrollida versiooni, mille järgi võis plahvatuste taga olla hoopis Vene eriteenistuste käsi. Sama teema on vaatluse alla võtnud ka Itaalia päevaleht La Repubblica, mis nimetab Bostoni plahvatusi „Putini revanšiks”, aga ka teised väljaanded. Peetakse võimalikuks, et Vene eriteenistused võisid värvata Tamerlan Tsarnajevi tema mulluse, 7-kuise reisi ajal Venemaale, kus ta võis kohtuda ka nn Kaukaasia emiraadi võitlejatega ning sai just nendelt korralduse Bostonis pommiplahvatusteks. (Tšetšeenia iseseisvuslaste juhi Doku Umarovi ettekujutuse järgi kuuluvad Kaukaasia emiraati Tšetšeenia, Inguššia, Dagestan, Osseetia ning osaliselt ka teised moslemitega asustatud alad).
Tšetšeenidest pommipanijate rahvus annab Moskvale muidugi hea trumbi juhuks, kui keegi Kremlit Põhja-Kaukaasia poliitika pärast peaks tulevikus sarjama.
Sedamööda, kuidas USA õiguskaitseorganid püüavad kindlaks teha vendade Tsarnajevite terroriakti motiivi ja nende võimalikke sidemeid islamiäärmuslastega, hakkab kujunema ehk tegelik, kuigi ebamäärane pilt toimunust.
Pingeline olukord valitseb ka Kanadas, kus sel nädalal vahistati kaks väidetavat terrorirühmitusega al-Qaida seotud islamiäärmuslast, kes kavatsesid toime panna terroriakti Kanada raudteel. Terroristid on varmad külvama hirmu, kaost ja paanikat, mis on neil ka õnnestunud. Keeruline on leida kompromissi, mis tagaks Põhja-Ameerikas turvalisust, rikkumata seejuures inimeste privaatsust.
Elle Puusaag