Samal ajal ma ei usu, et nende ridade lugejate seas pole enam inimesi, kes digitaalpeegelkaameraid kasutaksid. Ehk on täna nende jaoks rõõmupäev, sest juttu tuleb objektiivist, nimelt 50mm läätsest, mis pakub suurepäraseid pildistamiselamusi ja vapustavaid kaadreid. Kolleeg, kes mul on palunud sellest kirjutada, ilmselt naeratab rahuolevalt, et tema soovi täidan.
Fookuskaugus määrab ära, kui suur on objektiivi suurendusaste ja samuti selle, kui palju objektiivi vaatealasse mahub.
Peegelkaamerad kasutavad pildi tekitamiseks objektiive, mida saab kaamera kere küljest lihtsalt eemaldada ja vahetada. Objektiividest rääkides ei saa üle ega ümber fookuskaugusest, mida mõõdetakse millimeetrites. See on kaugus objektiivist sensori (või filmini). Fookuskaugus määrab ära, kui suur on objektiivi suurendusaste ja samuti selle, kui palju objektiivi vaatealasse mahub. Objektiivi peale on alati märgitud kas paaritu või paarisnumber millimeetri tähisega, nt. 18-55mm ja 50mm, mis annab teada antud läätse fookuskaugusest.
Fookuskauguse keskpunktiks on võetud 50mm, mis on peaaegu võrdne inimsilmale nähtava pildiga. Sellest suurema tähisega objektiivid muudavad pildi suuremaks ning väiksema fookuskaugusega väiksemaks. Erinevate objektiivide mõte on seotud otseselt pildistatava subjekti ja asukohaga. Näiteks ei saa kitsastes tingimustes kasutada teleobjektiivi nt. 200mm, samas kui see on hea loodusfotograafile näiteks lindude pildistamiseks. (Vaata Peeter Põldre suurepärast talvist galeriid sulelistest - Torontos oma elu elamas.)
