Menopausile järgneb POSTMENOPAUS ehk menopausile järgnevad eluaastad. Menopaus tekib keskmiselt 51-aastaselt, kuid võib esile tulla 41-65-aastasele naisele.
Premenopausi ajal munasarjade munaraku tootmine ei ole enam korrapärane ning selle tõttu langeb ÖSTROGEENI ja PROGESTEROONI hormoonide tase. See omakorda tekitab FOLLIIKULEID STIMULEERIVA HORMOONI (FSH) kõrgendatud eritamist („secretion“) ajuripatsist („pituitary gland“). Kõrge FSHi tasemega võivad kaasneda kuumad hood, higistamine ja nende sümptomitega ühendatud magamatus, ärevus, meeleolu halvenemine ja raskused keskendumisega.
Östrogeeni langusega tõuseb kolesterool ning selle tagajärg võib olla südame isheemia ja ajuinsuldi oht.
Östrogeeni puudus toob endaga kaasa mitmeid sümptomeid: tupe (vagiina) ja kusetoru kuivus (sellega võib põie kontroll väheneda), juuste hõrenemine, nahakuivus ning rinnanäärmete asendumine rasvaga. Östrogeeni langusega tõuseb kolesterool ning selle tagajärg võib olla südame isheemia ja ajuinsuldi oht.
Osteoporoosi riisiko tõuseb madala östrogeeni tõttu samuti.
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.