Enamikul linnakodanikel sai tööpäev seljataha ja nüüd oli võimalus aega endatahtsi kasutada: kes ruttas koju pere juurde, kes kinno või teatrisse, kes sõpradega kohvikusse kohtuma. Päike loojus ja hakkas hämarduma. Nüüd järgnes midagi ootamatut – õhuhäiresireenide huilgamine, lõhkevad pommid, majade kokkuvarisemine, lõõmav leekidemeri, paanikas inimeste kisa, haavatute oiged, ümberringi valitsev hirm ja surm.
Tallinna pommitamine
Ligikaudu 40 protsenti toonasest elamispinnast hävis ning üle 20 000 inimese jäi peavarjuta. Lisaks arhitektuurimälestistele hävis suur hulk väärtuslikke kunstikogusid ja arhiive, põlesid Riigiarhiivi hoidlad Maneeži tänaval ja Tallinna Linnaarhiivi hoidlad Rüütli tänaval.