Samal ajal toimunud maailma ühel mainekamal globaalsel infomessil Metro Toronto Convention Centre’is oli ka 1100 erinevat väljapanekut. Eesti eksperdid olid aktiivsed Euroopa Liidu (EL) paviljonis koos teiste EL riikide esindajatega ja esinesid PDAC Eesti seminaril ning EL seminaride raames. Eestit esindanud SIRLI SIPP KULLI oli lahkesti valmis vastama Eesti Elu küsimustele.
Ülle Baum: Esindasite Eestit Torontos 5. märtsil Euroopa Liidu (EL) seminaril ,,Building Sustainable and Resilient Raw Materials Value Chains“, mis toimus InterContinental Toronto Centre Hotel Ballroomis rahvusvahelise ,,The Prospectors & Developers Association of Canada“ (PDAC) maavarade uurimise ja kaevandamise konverentsi raames. Koos kolleegidega Austriast, Horvaatiast, Tšehhist, Soomest, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Kreekast, Iirimaalt, Hollandist, Portugalist, Hispaaniast, Rootsist ja Belgiast esinesite rohkem kui 200 seminaril osalenule. Milline oli teie ettekande ,,Colors of the exploration opportunities in Estonia, a country that is often marked as white spot on the CRM maps“ tähtsaim sõnum?
Sirli Sipp Kulli: Minu tähtsaim sõnum, mida soovisin jagada, oli rõõmusõnum: ,,Eesti on jälle värvilisena maailmakaardil!“ Täpsemalt oli veel hiljuti EL-i erinevatel kriitiliste toormete leiukohtade kaartidel meie riik märgitud valge laiguna, seda peamiselt info raskendatud liikumise tõttu. Tänu Eesti Geoloogiateenistuse edukale, juba 6 aastat kestnud tööle geoloogilise info koguja, tõlgendaja, säilitaja ja jagajana, oleme tihedas ja selges koostöös Euroopa Komisjoniga saanud täpsustada meie maapõue geoloogilisi andmeid. Selle tulemusena on Eesti kriitiliste toormete leiukohad ajakohastatud kaartidel märgitud juba värviliste nupukestega.
Kaasajastatud teadmistele tuginedes saame ja peame käituma oma maavaradega, nagu tark peremees.
(Sirli Sipp Kulli)
Kliimakriisis ning geopoliitilise tormide käes ägavas maailmas on äärmiselt oluline teada, milliseid taastuvenergia- ja kaitsetehnoloogiates hädavajalikke metalle sisaldavaid maavarasid, üldnimetusega ,,kriitilised toormed“ leidub Eestis. Kaasajastatud teadmistele tuginedes saame ja peame käituma oma maavaradega, nagu tark peremees.
Muide, meie andmeil on Eesti Geoloogiateenistus noorim maailmas. Peame oma esiisaks 1937. a suvel Eesti Vabariigi majandusministeeriumi juurde presidendi dekreediga loodud asutust nimega Eesti Geoloogiline Komitee, mida ainsa töötajana jõudis poolteist aastat juhtida Tartu ülikooli eradotsent Artur Heinrich Luha (1897–1953).
ÜB: Mida uut andis Teile EL-i seminaril osalemine ja kohtumised oma kolleegidega maailmast? Kes veel Eestist võttis osa EL-i seminarist 5. märtsil?
SSK: Osalemine EL-i üritusel andis imehea võimaluse tutvustada meie geoloogiateenistuses valminud uut Eesti geoloogiafondi (veebiaadressil: fond.egt.ee), kus on kättesaadaval juba üle 8000 aruande. Mahuka ettevõtmisena oleme digitaliseerinud geoloogiliste uuringute aruanded alates a.1923 ning lisame fondi jooksvalt nii meie endi tööde aruandeid, kui ka maapõuespetsialistide ja valdkonnas tegutsevate ettevõtete poolt koostatud uuringud ning seotud alusandmed. Oli väga kasulik kuulda kõige värskemaid uudiseid headelt kolleegidelt nii geoloogiateenistustes kui Euroopa Komisjonis ja kavandada koostööd efektiivselt reaalses ühes ruumis olles. Kuigi Covid-19 õpetas, kuidas tööd teha läbi veebikanalite, on päris maailmas kokkusaamised tunduvalt mõjusamad.
Isiklikult mulle tohutult tegi heameelt kuulda teiste riikide geoloogidelt, kes on meie noore asutuse personaliga juba erinevates koostööprojektides kokku puutunud, südamest tulevaid kiidusõnu meie meeskonna entusiasmi ja uute lahenduste nutikuse kohta.
Eestist osalesid väga tihedalt kokkupakitud suures saalis välisministeeriumi väliskaubanduspoliitika ja rahvusvaheliste majandusorganisatsioonide osakonna peadirektor Jüri Seilenthal, kliimaministeeriumi maavarade osakonna nõunik Margus Raha ja Eesti Saatkond Ottawas majandusnõunik Liina Tomlinson. Kohal oli ka äridelegatsioon Eesti ettevõtete esindajatega ning kogu reisi korraldada aidanud EASi ja KredExi ühendasutuse esindajatena äriarenduse valdkonna juht Stig Rogenbaum ja investorkonsultant Mirjam Helena Eerma. Korraldustiimist jäi koju visiitide ja sündmuste projektijuht Hannele Känd, kellele aga tagantjärele suur aitäh!
Soovin kindlasti lisada, et Eesti huve esindas kogu messil väga tugevalt ja hooliva südamega Karu Advisory juht, endine Teck Resources’i juhtkonna liige Kalev Ruberg Vancouverist.
ÜB: Teie avasite ka paar päeva varem, 3. märtsi hommikul esmakordselt PDAC'i konverentsi ajaloos toimunud Eesti seminari. Mis oli selle seminari põhieesmärk? Kui suur oli sel aastal Eesti delegatsioon Torontos? Miks on tähtis Eestil osa võtta sellest maavarade uurimise ja kaevandamise konverentsist?
SSK: Seminari eesmärk oli tutvustada eraldi Eestile fookustatud üritusel meie kriitilise tähtsusega maavarade võimalikku tulevikupotentsiaali, haruldaste muldmetallide töötlemise kompetentsi, biokaevandamise edukaid arenguid ja tuhamägede ümbertöötlemise võimalusi. Pika lennureisi võtsid Eestist ette kümmekond inimest, ettevõtteid esindasid ja tutvustasid Vesta Kaljuste (Zero Terrain / Energiasalv Pakri OÜ), Marek Press (MARU/MDSC Systems OÜ), Arnout Lugtmeijer (Trisector OÜ), Priit Jõers (BiotaTec OÜ), Rahim Suleman (Silmet AS emaettevõtte Neo Performance Materials), Kuldar Ounapuu (Limestone Factories of Estonia OÜ. Allan Niidu esindas Eesti Energia ASi ja Veiko Karu Tallinna Tehnikaülikooli.
Üheskoos suudame pehmendada kliimakriisi läbi taastuvenergia lahendusteks vajalike kriitiliste toormete varustuskindluse tõstmise.
(Sirli Sipp Kulli)
Et juhtida Eesti maapõuevarade uurimist ja kasutamist faktidele tuginedes ja targalt, peab olema valdkonna inimestel asjakohane kaasajastatud info maailmas toimuvast ning koostöö samameelsete riikidega, et jagada kriitiliste toorainete sektori arenguid ja leida investeerimisvõimalusi. Üheskoos suudame pehmendada kliimakriisi läbi taastuvenergia lahendusteks vajalike kriitiliste toormete varustuskindluse tõstmise.
ÜB: Olete 2018.a. asutatud Eesti Geoloogiateenistuse (EGT) direktor. Millise ministeeriumi alluvuses on Teie asutus ja mis on praegused geoloogiateenistuse peamised tegevusalad? Millisena näete ette Eesti geoloogia tulevikku? Kas see, et Eestist sai Maavarade Varustuskindluse Partnerluse (Mineral Security Partnership, MSP) liige, mõjutab ka EGT tegevust?
SSK: 1. Jjanuaril 2018 tööd alustanud Eesti Geoloogiateenistus loodi toonase majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi juurde. 2023. a suvel liikus asutus vastloodud kliimaministeeriumi haldusalasse. Geoloogiateenistuse peamised tegevusalad on geoloogiline kaardistamine, teadus- ja arendustegevus, geoloogilised alus- ja rakendusuuringud, geoloogilise teabe säilitamine ja kättesaadavuse tagamine, riigiasutuste nõustamine ning avalikkuse maapõuealane teavitamine. Lihtsamalt: meie töö on koguda, analüüsida, talletada ja jagada ühiskonnale teaduspõhiseid andmeid maapõue ressursside targaks kasutamiseks.
Tulevikku nii kogu Eesti geoloogias kui ka meie asutuses näen väga töisena tänu jõudsale kasvule, mis on tingitud kiiresti laienevatest vajadustest valdkonna teadmiste järele.
Eestis on vähe geolooge, kuid on hea tõdeda, et kõik on teenistust alati vajadusel toetanud. Suureks toeks on kliimaministeeriumi töötajad ning eriti maavarade osakond Ene Jürjensi juhtimisel.
(Sirli Sipp Kulli)
Meie üle 60 töötajaga teenistus teostab äärmiselt olulist pinna- ja põhjaveeseiret, rannikumere seiret, tervisele kahjuliku gaasi radooni ning ka seismoseiret. Huvitav on ehk märkida, et lisaks looduslikele maavärinatele saame me tänu seismovõrgule ka tähelepanelikult jälgida vaenuliku naabri lõhkamistegevusi. Viime ellu geoloogilist kaardistamist, uurime meresetteid ja võimalikku reostust ning merepõhja, viimast muuhulgas meretuuleparkide jaoks. Oleme ellu viimas kahte pilootprojekti, kus vaatleme võimalusi nii sügavama (500m) maapõue soojuse ära kasutamist hoonete kütmisel/jahutamisel kui ka iidsete mattunud orgude setete (u 20 – 100m) soojuse rakendamise võimalusi. Lisaks täiustame teadmisi Eesti fosforiidi ja kaasnevate kriitiliste toormete teemal ning otsime uusi maagistumisi sügaval kristalses aluskorras. Anname nõu nii eraisikutele kui ka ettevõtetele ja loomulikult riigiasutustele. Tööpõld on lai, kuid meie nais-meeskond on selleks tööks maailma parim! Meile on suureks abiks Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli geoloogid ning kraadiõppurid. Eestis on vähe geolooge, kuid on hea tõdeda, et kõik on teenistust alati vajadusel toetanud. Suureks toeks on kliimaministeeriumi töötajad ning eriti maavarade osakond Ene Jürjensi juhtimisel.
Eesti ühinemine Maavarade Varustuskindluse Partnerluse võrguga hõlbustab ja kiirendab valdkonna asutuste ja ettevõtete koostööd, pakkudes vajadusel vastastikust tuge. Kuna kliimakriis ei näita aeglustumise märke, on äärmiselt oluline ja kasulik sünergia MSP partnerite vahel, et aidata varajases etapis olevatel kriitiliste toormete projektidel tõhusalt areneda hilisesse etappi ja täiustada juba hilise etapi uurimisprojektid maksimaalselt keskkonnasõbralikeks, piisavalt riskivabadeks ja tasuvateks projektideks.
ÜB: Kas soovite midagi veel antud teemal juurde lisada?
SSK: Eesti Geoloogilise Komitee avakoosolekul 1937. a juunis ütles toonane majandusminister Karl Selter: ,,Maapõuevaradele kuulub inimkonna elus põhjapanev tähtsus. Kultuuriajalugu jutustab, et jahimehe ja kalapüüdja, karjakasvataja ja ka põllupidamise algajajärkudel inimloo kultuuri tase püsis madalal. Ainult tollest ajast peale, kui hakati maapõuelt kaevama maake ja sulatama metalle, algas kultuuri tõus. Metallide näol inimene saavutas materjali, mis andis temale tööriistu, mille abil tõusis looduse valitsejaks.“
Sellest ajast on metallide olulisus tõusnud veelgi, eriti seetõttu, et oleme olnud laisavõitu, rumalad ja laristavad looduse valitsejad. Et saavutada kliimakriisi aeglustumine ja võita lisaaega inimkonnale kliima muudatustega kohanemiseks, peame võimalikult kiiresti kasutusele võtma rohkem taastuvenergiat, mis omakorda sõltub kriitiliste toormete kättesaadavusest. Muutuvates kliimatingimustes on äärmiselt oluline puhta joogivee kättesaadavus, seismoseire, maavärinad, muutuv merejoon, jne. Selles kõiges tulevad geoloogid appi.
*
Sirli Sipp Kulli on Eesti Geoloogiateenistuse direktor. Eesti Geoloogiateenistus on Eesti Vabariigi Kliimaministeeriumi hallatav riigiasutus.
Sirli Sipp Kulli on Tallinna Tehnikaülikooli diplomiga keemiainsener ja omab magistrikraadi loodusteadustes. Ta on varem töötanud Tallinna Tehnikaülikoolis teadurina, AS-is Viru Keemia Grupp arendusprojektidega, Intertek Caleb-Brett Eesti esinduse juhina ja rakuravi klastris. Praegu on ta maavarade, kaevandusjääkide ja elektrooniliste jäätmete bioväärindamise tehnoloogiate arendamisega tegeleva BiotaTec OÜ tegevjuht ja omanik. Lisaks on ta AS-i Teede Tehnokeskus ja AS-i Metrosert nõukogude esimees.
