Enda Naaberi elutöö on muljetavaldav. Saaremaa kultuurivagu on ta ajanud juba 1966. aastast alates, kui ta pärast Tartu ülikooli lõpetamist tuli tööle Saaremaa ajalehe juurde. Tema sulest on ilmunud arvukalt kultuuriloolisi artikleid, nende hulgas ka Läände põgenenud saarlastest nagu keeleteadlased Johannes Aavik ja Paul Saagpakk ning kunstnik Eerik Haamer. Lisaks ajakirjanikutööle on Enda Naaber kirjutanud circa 80 raamatut, millest võiks esile tõsta pühendusluuletuste kogu „Kuulatan metsa“ ning raamatud luuletaja Debora Vaarandist ja kunagisest ülipopulaarsest lauljast Heli Läätsest.
Suure loodusearmastajana on Enda aktiivselt osalenud Saaremaa looduse kaitsel ja hobifotograafina teinud mitmeid näitusi oma kodusaare loodusest. Tal on ka terve seeria isikupäraseid portreefotosid Saaremaa ja Muhumaa inimestest, mis on samuti leidnud tee näitustele. Oma maakodu loodusest on Enda saanud inspiratsiooni õlimaalidele, millest on samuti näitusi korraldatud.
Kogu ta tegevuse kohal kõrgub Saaremaa Raamatuklubi ellu kutsumine ning selle igakuiste loomeõhtute korraldamine Johannes ja Joosep Aavikule pühendatud nn Aavikute majamuuseumis. Pärast mälestuspingi avamist mindi nüüdki Aavikute majamuuseumi hubastesse ruumidesse, kus kirjanikud Inge Tael ja Almi Tugev rääkisid külalistele Enda Naaberi raamatutest ja luulekogudest. Saime teada sedagi, et oma väärika elutöö eest on Enda saanud EV presidendilt Valgetähe teenetemärgi, samuti teenetemärgi Kuressaare linnalt. Ta on olnud Andres Küngi nimelise mälestusfondi stipendiaat ja talle on omistatud kõikvõimalikke aukirju.
Just sügav austus eesti keele vastu on Endast teinud maailmakuulsa saarlase, keeleuuendaja Johannes Aaviku elutöö kirgliku propageerija.
Saaremaa Raamatuklubi liikme Elina Trave sõnul on Enda Naaber aidanud Aavikute muuseumi kujundada Kuressaare kultuurisüdameks – luule- ja kirjandusõhtute kõrval toimuvad suviti ka muuseumi aias kõiksugu vabaõhuüritused.
Enda Naaber ilmselt nõustub kirjandusteadlase Rein Veidemanniga, kes on öelnud, et eesti kultuur on keelekeskne kultuur. Just sügav austus eesti keele vastu on Endast teinud maailmakuulsa saarlase, keeleuuendaja Johannes Aaviku elutöö kirgliku propageerija. Keelemees Aavikule on pühendatud ka Enda Naaberi üks mõjuvamaid luuletusi.
Enda Naaber „Johannes Aaviku elutööle mõeldes“:
Kauges ajas kõnnime ja teame: / lausa sulnis, eht on olnud elu.
Mida siis me meenutama peame? / Hoida lihtsat-argist mõtiskelu!
Selles tundes iga inimene / tunneb väärtusi ja hingehinda.
Aga Suure Meistri loojanimest / enam eal ei tühjalt mööda minda.
Kauni emakeele iluks, nimel / suutis Aavik palju uudset luua.
Tänagi on see veel nagu ime, / mille karikast saab janu juua.
Helge meele, rikka keele vaimus / tõdegi on tõesem, äratuntav.
Sellepärast rõõmustagem, kaimud, / tee, mis kutsub, juba meile tuttav.
Ja las voogab veelgi aastasadu, / aeg teeb aina keerulisi ringe.
Kelle kätes sünnib kündjavagu, / see ju toidab keelerikkust hinges.
Toidab põlist õiglust rahva meeles, / et võiks kodu Eesti olla ilus,
jutustades selges emakeeles, / kuidas argipäevi silub.