Subscribe Menu

Korp! Indla sai 100-aastaseks!

Selle aasta kevadel möödus 100 aastat naisüliõpilasorganisatsioon korp! Indla sünnist. Suurt juubelit tähistati kolme päeva jooksul alates reedel, 1. märtsil toimunud õestuspeoga koos piduliku söögiga, mille valmistas vil! Susi Holmberg.

Ees: Merike Järvamägi, Ragne Mõisama, Andrea Herrmann, Marianne Melrose, Salme Foulds; teises reas Katrin Pettinen, Valve Nystrom, Anne Kulpa, Reet Oolup, Tiiu Kaup, Katrin Kütti-Otsa, Ester Kivi, Maret Kapp; kolmandas reas Susi Holmberg, Elva Palo, Linda Karuks-Vaikla, Krista Kadai, Inge Tamm, Maret Pajo, Aime Olup, Lydia Van der Veen.

Sellele järgnes laupäeval perekonnaõhtu C.N. Tower’i restoranis 360 ja juubelipidustused lõppesid pühapäeval rikkaliku brantšiga Old Mill’is. Torontos osalesid ka Indla külalised Eestist: ksv! Merike Järvamägi ja ksv! Ragne Mõisama, kes tõid tervitusi ja kingitusi Tartu õdedelt.

Tähendusrikas värvikombinatsioon kirsipruun-valge-roheline sümboliseerib sõprust, kainust, noorust ja lipukiri pärineb asutajaliikmete tõekspidamistest: „Sõnasse kindlust, teosse ausust, kodule armastust“.

Kui kümme idealistlikku naist 1924. a. korp! Indla rajasid, olid noore vabariigi ja eesti rahva ülesehitamine ja eneseleid täies hoos. Elada vabas iseseisvas Eestis oli õhutav ja vaimustav. Äsja asutatud organisatsioonis rõhutati patriotismi ja intellektuaalsust, aga ka töökust, ausust ja kohusetunnet. Eesmärgiks oli kasvatada noori naisi väärikateks ja tublideks ühiskonna liikmeteks. Põhimõtete peegeldajaiks said korporatsiooni nimi, mis tuletatud keelemeistri Johannes Aaviku uudissõnast „ind“, mis tähendab hoogu ja vaimustust ja ka välismärkidest. Tähendusrikas värvikombinatsioon kirsipruun-valge-roheline sümboliseerib sõprust, kainust, noorust ja lipukiri pärineb asutajaliikmete tõekspidamistest: „Sõnasse kindlust, teosse ausust, kodule armastust“.

Ester Kivi, Maret Kapp, Andrea Herrmann, Merike Järvamägi, Ragne Mõisama, Toivo Kulpa, Anne Kulpa, Ivi Kiilaspea, Enn Kiilaspea.

1940. aastal lõpetas okupatsioon korp! Indla tegevuse Eesti Vabariigis, kuid nii nagu teistelgi üliõpilasorganisatsioonidel, algas pärast sõda ka korp! Indla tegevus paguluses. Esimesena koguneti taas 1945. aastal Rootsis, järgnesid USA, Austraalia ja Kanada koondised. Suur oli tahtmine akadeemilisele elule jälle alus panna ja 1949. a. kevadel tulid seitse indlaensist esimest korda Torontos kokku. 1956. a. sügisel võeti juba vastu uued rebased Anne Haiko-Puski, Hilja Kuutma ja Ülle Pärnaste-Toomver ja praegu kuulub umbes 45 liiget korporatsiooni ridadesse.

Tartu indlaensised vil! Merike Järvamagi ja vil! Ragne Mõisama andsid tänukirja Korp! Indla Toronto koondisele, esinaine vil! Andrea Herrmann.

Kavas on ka arhiivi korrastamine, kus vanemate põlvkondade saavutused innustaksid tulevasi generatsioone uutele püüetele.

Algaastatel Eestis, aktiivse sisetegevuse kõrval, osales Indla pere agaralt mitmete akadeemiliste erialaseltside ja ühiskonna tegevustes. Siin mandril on liikmed püüdnud ka väärikalt toetada eesti kogukonda ja kultuuri, alates lasteaiast kuni vanurite abistamiseni. Tulevikku vaadates loodab korp! Indla juubeliaastal korraldada väljasõite, huviõhtuid ja toredaid koosviibimisi omavahel ja teiste korporatsioonidega. Kavas on ka arhiivi korrastamine, kus vanemate põlvkondade saavutused innustaksid tulevasi generatsioone uutele püüetele.

Elva Palo, Valve Nystrom, Susi Holmberg, Linda Karuks, Krista Kadai, Ragne Mõisama, Katrin Pettinen, Marianne Melrose.

Tänapäeval, kuigi ilmas on palju muutunud, püsivad siiski korp! Indla tähtsad asutamise põhimõtted ja väärtused. Sõpruse vaim, mõistlik ja kaine meel ning nooruslik entusiasm on ikka ajakohased, ning juhivad edasi Indla liikmeskonda järgmise saja aasta jooksul.

Vivat, crescat, floreat, korporatsioon Indla!

Read more