Vestlust juhtis neli koolijuhti, kes, esinedes delegatsiooni juhtkonnana, võtsid istet saali eesotsas ja avasid vestluse nelja lühiettekandega. Ülejäänud delegaadid paigutasid end publiku hulka. Nagu VEMU peaarhivaar Piret Noorhani oma lühidas sissejuhatuses humoristlikult tähendas, oli see esmakordne juhus, kus publikus moodustasid külalised enamuse. Õnneks mitte vaikiva enamuse. Vestlus kujunes üsnagi elavaks.
Millised need viis konflikti on, jäi pisut ebamääraseks ja ega nende täpne arvuline määratlus vist kõige olulisem olegi. Liiatigi pidas esimene kõneleja Henrik Salum (Gustav Adolfi Gümnaasium) paremaks seda ümber sõnastada: mitte niivõrd konfliktid kui väljakutsed. Nende puuduse üle pole haridustöötajad ühelgi maal kunagi kurta tarvitsenud, miks peaks see tänapäevases Eestis teisiti olema. Nende esmaseks ülesandeks on ettevalmistus parimaks hariduseks, leida ühine koolijuhtimise suund vabas autonoomias. See on suur vastutus. Koolijuht vastutab kõigi ja kõige eest. On suur puudus õpetajatest. Koolijuht peab sobivad õpetajad leidma ja neid usaldama.
Marika Randma (Tallinna Mustamäe Gümnaasium) toonitas, et õppereisi mõte ja eesmärk on tutvuda Kanada koolisüsteemiga, tutvuda siinse olukorraga ja võrrelda. Ka tema rõhutas raskusi sobivate õpetajate leidmisel, eriti kuna nende koolis moodustavad kümme protsenti õpilaskonnast sisserändajad. Pole vist vaja täpsustada, et sisserändajad pärinevad peamiselt slaavi keeleruumist.
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.