Telli Menüü

Astudes suvesse

Meie tänane leht märgib Võidupüha ja jaanipäeva, mis mõlemad olulised tähised meie rahvale. Võidupüha on riigipüha, mida peetakse alates 1934. aastast, tähistades Eesti võitu Võnnu lahingus Landeswehri üle 23. juunil 1919. Sel päeval heisatakse kodumaal rahvuslipud ning peetakse pidulikke üritusi.

24. juunil on jaanipäev ja sellele eelneval õhtul peetakse üle maa jaanipidusid ja süüdatakse jaanituled nii suuremates kui väiksemates keskustes, sõpruskonniti ja pereringides. Jaanituli on eestlastele midagi nii igiomast, traditsioonilist, et ilma selleta ei kujuta paljud oma suve algust üldse ettegi, isegi kui valab vihma, nagu jaaniõhtul sageli juhtub.

Kust on tulnud jaanipäeva traditsioon? Eesti Rahvakalender kirjutab, et see on põhjala rahvaste suurim suvepüha, kuna sel ajal saavutab valgus võidu pimeduse üle; see on iidne suvepüha, mis pärast ristiusu levimist üle kogu Euroopa seostati kirikukalendris Ristija Johannese sünnipäevaga.

Jaanitulel usuti olevat puhastav, kaitsev ja igasugust kasvu soodustav mõju.

Jaanipäeva kombed on Euroopa rahvastel sarnased: pidu on peetud öösel, on lauldud, tantsitud, hüpatud üle tule, korjatud taimi. Jaanilaupäeval olid Eestis Jaani-nimelised noormehed aukülalised (muide, statistika kohaselt on kõige rohkem Jaane sündinud juunikuus!). Oli uskumus, et jaanilaupäeva ööl õitsevad sõnajalad, mille õie leidmine arvati toovat suurt õnne. Jaanitulel usuti olevat puhastav, kaitsev ja igasugust kasvu soodustav mõju.

Jaanipäevaga tähistati rahvakalendri järgi ka kevadiste tööde perioodi lõppu ning heinateo algust; kombestik oli väga seotud ka karja- ja viljaõnne soovimisega.

Võidupüha ja jaanipäeva kombed tõid eestlased ka kodumaalt põgenedes kaasa, jätkates nende tähistamist kõigil asukohamaadel, kuhu saatus neid laiali pillutas. Eestlaste vabaõhupiirkonnad on aastakümnete jooksul toonud kokku massiliselt kaasmaalasi, tähistamaks rahvuskaaslaste seltsis neid tähtpäevi.

Nii nagu muusikal ja laulul on oluline osa meie kultuuris, on ka Seedriorul juba pikki aastaid peetud traditsioonilist laulupäeva, mis saab teoks ka tänavu.

Nädala pärast koguneb taas ka Seedriorule arvukas eestlaskond, pidama traditsioonilist mahuka kultuuriprogrammiga Suviharja. Nii nagu muusikal ja laulul on oluline osa meie kultuuris, on ka Seedriorul juba pikki aastaid peetud traditsioonilist laulupäeva, mis saab teoks ka tänavu.

Ja juba järgmisel suvel, juuli algul toimub taas kodumaal laulu- ja tantsupidu, mis kannab nime ISEOMA. Laulu- ja tantsupidude traditsioon, mis on välja kujunenud enam kui 150 aasta jooksul, on unikaalne ja meie identiteedi lahutamatu osa, hõlmates ja ühendades paljusid generatsioone lähedalt ja kaugelt.

Loe edasi