Subscribe Menu

Eesti tulevased meditsiiniõed Ehatares praktikal

Torontos asuva eestlaste puhke- ja põetuskodu Ehatare elanikud on saanud viimastel kuudel erakordselt meeldiva kogemuse osaliseks, kuna nad saavad rääkida omas keeles kahe Eestist saabunud praktikandiga – tulevaste meditsiiniõdedega, keda tõid siia koostöösidemed Eesti Abistamiskomitee Kanadas ja Tartu Tervishoiu Kõrgkooli vahel, Erasmuse programmi toel.

Tartu Tervishoiu Kõrgkooli üliõpilased Joanna Maris Piibe ja Mirgit Nõmmsalu tulid kaheks kuuks Ehataresse praktikale, rõõmustades sealseid elanikke lisaks professionaalsele tööle ka võimalusele kõnelda kaunis emakeeles. Foto: K. Tensuda
Tartu Tervishoiu Kõrgkooli üliõpilased Joanna Maris Piibe ja Mirgit Nõmmsalu tulid kaheks kuuks Ehataresse praktikale, rõõmustades sealseid elanikke lisaks professionaalsele tööle ka võimalusele kõnelda kaunis emakeeles. Foto: K. Tensuda

Joanna Maris Piibe ja Mirgit Nõmmsalu on mõlemad Tartu Tervishoiu Kõrgkooli 2. kursuse üliõpilased, kes üsna peatselt selle kooliaasta lõppedes omandavad abiõe paberid. Õppetöö kestab kokku 3,5 aastat, misjärel saavad nad meditsiiniõe diplomi. Auditoorse õppe ja koolimajas toimuva praktika kõrval on kogu stuudiumi vältel väga suure osakaaluga ka kliiniline praktika erinevates meditsiiniasutustes, mille maht suureneb õpingute edenedes, moodustades 2.-3. õppeaastal kummalgi umbes 5 kuud. Praktikakohtades käiakse läbi erinevad erialad, saades kogemusi pereõenduse, intensiivravi, vaimse tervise, kirurgia, sisehaiguste jpm. valdkondades. Varasemad praktikakohad on Mirgitil olnud tema kodukoha Rapla Haigla ja Joannal, kes on pärit pealinnast, Lääne-Tallinna Keskhaigla.

Juba esimesest päevast alates võeti tüdrukud elanike ja personali poolt hästi vastu: saabudes anti kohe mikrofon kätte ja nad said end elanikele tutvustada ja rahvas avaldas suurt rõõmu, et nad on saabunud Eestist, andes võimaluse emakeeles suhelda.

Kaks kuud (maist juulini) kestev Ehatare praktika on neil geriaatria erialal. Nad töötavad peamiselt 4. korrusel põetuskodu osas, viies järelevalve all läbi vajalikke õendustoiminguid kui ka natuke hooldust. Väga suur osa on ka eakate elanikega suhtlemisel.

Kuidas Joanna ja Mirgiti ootused tegelikkusele vastasid? Kanadas viibimine ja siinsete eestlastega kokkupuutumine on olnud nende mõlema jaoks esmakordne kogemus. Nad küll teadsid, et siin on suur väliseesti kogukond, aga üllatav oli, kui ilusat eesti keelt kõik Ehatares räägivad. Raadiost kõlab eesti muusika, rahvas on rõõmus ja positiivne. Juba esimesest päevast alates võeti tüdrukud elanike ja personali poolt hästi vastu: saabudes anti kohe mikrofon kätte ja nad said end elanikele tutvustada ja rahvas avaldas suurt rõõmu, et nad on saabunud Eestist, andes võimaluse emakeeles suhelda.

Foto: Veronika Viinamäe

Nad on osa saanud ka koorimuusika kontserdist ja rõõmu teeb teadmine, et Ehataresse leiavad regulaarselt tee nii kohalikud koorid kui muud esinejad, samuti kodumaalt saabunud kultuurigrupid. Lisaks huvitegevused ja isegi väljasõidud. Traditsioon, mis võibolla pole niivõrd levinud Eestis asuvate hooldekodude puhul. Samuti märgivad nad ühe väikese erinevusena, et Ehatares tahavad kõik, kes vähegi suudavad, liikuda ega mitte lamama jääda; isegi need elanikud, kes suurema osa ajast veedavad tervisliku seisundi tõttu voodis, tõstetakse võimalusel vahepeal tooli istuma. Liikumine vastavalt oma terviseolukorrale on oluline osa igas vanuses, hoides inimese kaua aktiivse ja iseseisvana.

Praktikandid näevad ka palju sarnasusi siinsete ja kodumaa eakate vahel. Üheks näiteks on kindlasti kõrge eluiga: on ju eestlased nii kodumaal kui võõrsil tulnud läbi paljudest rasketest aegadest ja olukordadest, kuid on olnud vaprad ja vastupidavad ning jõudnud väga väärikasse eluikka, olles tihtipeale veel ikka hea tervise juures. Ehatares elab mitmeid üle 100-aastasi, kes iseseisvalt hakkama saavad ja ringi liiguvad. Mõnikord on olnud lausa üllatav ja uskumatu, kui on saadud teada mõne elaniku vanus.

Foto: Veronika Viinamäe

Tore, et Ehatare menüüs on koht ka eestipärastel toitudel, mis teeb eestlaste jaoks seal olemise kindlasti kodusemaks. Samuti oli toredaks kogemuseks hiljutine lillede istutamine, kus ka elanikud õue toodi, kes hea meelega jagasid oma mõtteid, kuidas ja mida teha. Elanike arvamuse kaasamine igapäevategevustesse on väga olulisel kohal, näiteks mis puudutab mängude, väljasõitudega seonduvat.

Kui 7. juulil praktika läbi saab, lendavad Mirgit ja Joanna tagasi Eestisse, kus neid ootab suvepuhkus. Septembris läheb taas lahti õppimine Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis koos erinevate praktikapaikadega, mida jätkub veel pooleteiseks aastaks. Kooli lõpetamise järel spetsialiseerutakse üldõendusele, aga hiljem saab soovi korral 1,5-aastase magistriõppe käigus kitsamalt spetsialiseeruda.

Joanna soovib proovida kätt erakorralises meditsiinis, meeldiks ka intensiivravi, võibolla ka kiirabi. Õdesid vajatakse Eestis kõikides valdkondades ja küll jõuab koguda kogemusi erinevatel aladel.

Millisel õendusalal näevad noored ennast, kui õpingud on lõppenud? Mirgit plaanib edasi astuda magistrantuuri, et õppida operatsiooniõeks või sünnitusõeks, samuti oleks tore töötada näiteks mingi aeg kooliõena. Joanna soovib proovida kätt erakorralises meditsiinis, meeldiks ka intensiivravi, võibolla ka kiirabi. Õdesid vajatakse Eestis kõikides valdkondades ja küll jõuab koguda kogemusi erinevatel aladel.

Miks valisid tütarlapsed just õenduseriala? Mirgit oli soovinud õppida arstiteadust juba alates põhikoolist, aga muudeti sisseastumiseksameid, tuues sisse keemia ja füüsika, mida ta ei pidanud just oma tugevateks külgedeks ega julgenud proovimagi minna; ta üritas saada sisse hoopis ämmaemanda erialale, kuid ei õnnestunud. Siis orienteerus ta kohe ümber õendusele, läbis edukalt sisseastumiskonkursi ja sai vastu võetud, mis on olnud tema jaoks väga õige valik.

Joanna soovis juba lapsena arstiks saada, vahepeal põhikoolis läksid aga karjäärimõtted mujale, kuid gümnaasiumis oli nende koolil koostöö Tallinna Tervishoiu Kõrgkooliga, andes võimaluse õppida anatoomiat, esmaabi ja hooldustegevusi. Nii sündiski otsus õppida meditsiiniõeks.

See eriala on Eestis praegu väga populaarne ning konkurss kõrgkooli seda õppima minna on tihe. Paraku leiab nii mõnigi noor õpingute alguses, et see töö pole ikka tema jaoks ning lahkub koolist. Õnneks pole nende kursusel väljalangemine olnud kuigi suur.

Mirgit ja Joanna leiavad, et see ala ei sobi tõesti igaühe jaoks: kui sulle ei meeldi inimestega suhelda ja kui sa ei ole empaatiline, siis on võibolla tõesti mõistlikum valida omale mõni teine töö. Õe töö on väga pingeline ja läbipõlemisoht on suur; õnneks õpetatakse ka koolis muuhulgas, kuidas ennast säästa – andes parimat abi patsiendile, samas mitte võttes kõike nähtut-kogetut endasse.

Kuna Ehatare töö kõrvalt on noortel ka üksjagu oma aega, on nad saanud ka turistina aega veeta ja kõikvõimalikke vaatamisväärsusi külastada: teletorn, akvaarium jpm. Meie kohtumise päeval ootas ees muusemikülastus ja nädalavahetusel Niagara. Kõik kogetu on olnud väga meeldiv ja positiivne, suurt rõõmu pakub ka loodus, mida näeb palju ka suurlinnapildis.

Eesti Abistamiskomitee Kanadas esimees Allan Meiusi sõnul koostöö Tartu Tervishoiu Kõrgkooliga jätkub ja loodetavasti tulevad sügisel Ehataresse praktikale uued õpilased.

Read more