Telli Menüü

Suurpõgenemine 80. Uue elu loomine Ameerikas

Põgenemine Eestist 1944. aastal lõppes sellega, et saadi viimase faasina Ameerikasse, aga uue elu rajamine oli raskustega seotud veel mitu aastat. Ei olnud ju üldse raha, mõnedel täielik keele puudus või siis ei olnud see küllaldane. Vaatamata sellele, et paljud olid Eestis elukutselised, haritud inimesed, nüüd said nad tööd kojameestena või koduabilistena või kuskil lihttöölistena. Raha pidi teenima.

Allpool on ära toodud katkendeid Albert Vilmsi päevikust, mida ta oli aastaid pidanud. Sihilikult on enamikus nimed välja jäetud ja paaris kohas teksti natuke lühendatud. See on tema lugu, tema pere algaastad Ameerikas. (Ü.E.)

Albert Vilms sündis 19. septembril 1903. a. Viljandimaal Võhma raudteejaama teisel korrusel asuvas korteris. Pärast jaamaülemast isa Jaagu surma 1911. a. kolis ema Amelie (nn Kehkla) koos perega Viljandsse. Albert Vilms läbis Viljandi Eesti Reaalgümnaasiumi, jätkates õpinguid Tartu Ülikoolis õigusteaduse alal. Kuulus korp! Sakalasse. Asus tööle vandeadvokaadiabina Viljandis; hiljem valiti ta linnapeaks (1939-1944).

1935. a. abiellus Else Aino Jürgensteiniga. Sellest abielust sirgus 3 poega: Jüri, Jaak ja Peeter. Küüditamisest esimese venelaste okupatsiooni aegu pääses pere oma arvates sellepärast, et Albert Vilms oli Tuletõrjeühingu asjaajaja. 1944. a. oli perekond sunnitud põgenema Saksamaale, sealt edasi Ameerikasse, Seabrooki. (Peeter Vilms)

Barakid olid puhtad, voodites oli puhas pesu ja valged froteerätikud. Baraki seina ääres oli suur söekast. Seabrook Farms kompanii poolt anti esimesel talvel kütteks tasuta süsi.

Täismahus artikkel on loetav Eesti Elu tellijatele

Igal nädalal toome me sinuni kõige olulisemad kogukonna uudised ja eksklusiivsed lood uutelt kolumnistidelt. Räägime eestlastele südamelähedastest teemadest, kogukonna tegijatest ja sündmustest. Loodame sinu toele, et meie kogukonna leht jätkuks pikkadeks aastateks.

Hind alates $2.30 nädalas.

Vaata tellimispakette

Loe edasi