Juuli lõpu Viljandi folgi festival hõlmab nelja päeva jooksul üheksat hektarit maad, üheksat lava ning ligi viiesajast esinejast koosnevat programmi lavadel ja töötubades. Põhiprogrammis on 70 kontserti festivali väljakul ja Viljandi baptistikirikus ning veel 70 uudsel vanalinna alal Rohelisel laval ja Sõprade Hoovis.
…Viljandi pärimusmuusika festivali ajal muutub armas Viljandi väga suureks kultuurikantsiks, täites selle muusika, rõõmu ning elava Eesti ja ka maailma pärimusega.
XXXI Viljandi pärimusmuusika festival algas ühel neljapäeva pärastlõunal rongkäigu ja avatseremooniaga. Festivali tervitas avamise puhul kultuuriminister Heidi Purga, kes tänas kõiki, kes on aidanud kaasa Viljandi pärimusmuusika festivali korraldamisele ja elluviimisele. ,,Teie pühendumus ja kirg on see, mis teeb Viljandi folgist ainulaadse ja unustamatu sündmuse,“ ütles ta oma pöördumises ning lisas, et Viljandi pärimusmuusika festivali ajal muutub armas Viljandi väga suureks kultuurikantsiks, täites selle muusika, rõõmu ning elava Eesti ja ka maailma pärimusega.
Viljandi linnapea Johan-Kristjan Konovalov lausus sümboolset linna võtit festivali korraldajatele ja juhatajale Ando Kivibergile üle andes, et Viljandi pärimusmuusika festival on tema elus sama kindlal kohal kui jõulud või jaanipäev ning avaldas tunnustust, et korraldajad on alati otsinud uusi viise, kuidas festivali veel paremaks teha ja külastajale veel mõnusamaks muuta. ,,See mulle festivali juures kõige rohkem meeldibki, et ta on konstantne, aga areneb pidevalt. Seetõttu on minus ka linnapeana tekkinud selle festivali vastu suur usaldus,“ kinnitas Konovalov.
Festival sai avatud Ando Kivibergi eestvõttel lauldud regilauluga, millele publik aktiivselt kaasa laulis. ,,Kui poolel siin täna istuvast publikust ei hakanud hetkel ebamugav, siis oleme oma ülesande selle festivaliga nende 30 aasta vältel juba täitnud,“ ütles festivali pealik Kiviberg ning tänas publikut ustavuse eest.
Viljandi pärimusmuusika festivali külastaja on rõõmsameelne, ümbritsevast ja endast hooliv, armumis- ja süvenemisvõimeline, nooruslik ja õnnelik inimene. Selline on ka festivali vaim! Viljandi pärimusmuusika festivalist on aastatega kujunenud omasuguste seas üks Balti- ja Põhjamaade suurimaid, meelitades igal aastal kohale ligi 25.000 muusikasõpra.
Viljandi pärimusmuusika festival on tõepoolest läbi teinud võimsa arengu. Väikesest rahvamuusika peost on saanud Balti- ja Põhjamaade üks suuremaid muusikafestivale, mis peibutab igal aastal tuhandeid inimesi. Ühise pingutuse tulemusena on neil läinud korda tuua Viljandile au ja kuulsust nii kodu- kui välismaal. Lisaks auhindadele ja tunnustusele on folk pälvinud ka näiteks Lõuna-Eesti edukaima turismiobjekti/projekti nimetuse, mis viitab üheselt sellele, et kohalik turismitööstus on nende abil üksjagu kasvanud.
XXXI Viljandi pärimusmuusika festivali teema oli ,,Mustrid ja jäljed“.
Õde tuli, kohe tundis:
oma mees, oma hobune,
oma kindad käessa,
oma kirjad kinnastessa.
Nagu etnograafiliste käsitöö taieste puhul, on ka pärimusmuusikas mustrid need, mis määravad esitatava loo päritolu ja kuuluvuse ühe kindla rahvakillu kultuurinähtuste hulka. Pärimusmuusikas on meloodia kõrval vähemalt sama oluline see, kuidas viisi mängitakse. Tähtsad on omanäolised rõhud ja kaunistused, nende kõla ning see, kuidas need üksteist täiendavad. Just see „kuidas“ loobki eripära – teatavale kandile omase kõlapildi.
Fotogalerii
Omanäolised ja tugeva isikupäraga muusikalised mustrid suudavad jätta selgeid ning inspireerivaid jälgi, mis kutsuvad järgima ja avastama, matkima ja varieerima. Nagu see ühes elavas ja väge täis traditsioonis olema peabki.
Kusjuures Sandra Sillamaa pani reporteri südame seisma oma hüppega koos pilliga lavalt publikusse, nn ,,stage dive“.
XXXI Viljandi pärimusmuusika festival võtab luubi alla pärimusmuusika isikupärased kõlamustrid, mis aitavad erinevate rahvaste kultuurilist eriilmelisust tugevdada ning ära tunda. Kummardus neile aastasadade vältel väljakujunenud nähtustele, mis on maailma rahvaste kultuuri väga olulisteks osisteks, lausa alustaladeks, ja mis jätavad selgeid järgimisväärseid jälgi.
Neli päeva mööduvad kiirelt. Kuigi esimesel päeval silmitsedes festivali programmi võib tekkida tunne, et ei jõua kõiki edendusi ja töötubasid külastada, siis viimasel kontserdil on kindel tunne, et põhimõtteliselt millegist ilma ei jäänud. Oli rikastav reis läbi muusika ajaloo ja mustrite. Alates vanadest pulmakommetest tänapäevani kuni Trad.Attack!i publikurekodilise enneolematu kontserdini. Kusjuures Sandra Sillamaa pani reporteri südame seisma oma hüppega koos pilliga lavalt publikusse, nn ,,stage dive“.
Samas ei saa unustada 25.000 pealist publikut, kes igal artistlikul sündmusel osalesid nii käte kui jalgadega, kehaliigutuste ja entusiastliku lauluga. Paljud esinejad rõhutasid, et sarnast publikut pole nemad enne kohanud. Isegi mõnel tulid pisarad silma kui rääkisid, kui armsad Eesti ja eestlased neile on.
Iga eestlane peaks vähemalt kord elus suunama oma sammud Viljandi folgile. Siis alles selgub emotsionaalselt see, mida teame intellektuaalsel tasemel, mis tähendab olla Eestlane. Võtke palun endale aega ja jalutage ringi selles imeilusas Viljandi linnas. Loodus ja Viljandi järv on kõigile rõõmuks ja rahuks.
Folk on kõigile eluks ajaks elamus ja olge kindlad, et olete teretulnud Viljandisse!
Tekst ja fotod: Peeter Umblia
