Subscribe Menu

Mõnus jutuajamine Eestist kasvatajatega Seedrioru lastelaagris: Gerli Eichenbaum

19. ja 26. juulil oli mul võimalus toredate Eesti kasvatajatega Seedrioru lastelaagris juttu ajada. Igaühelt sai küsitud, kuidas nad Seedriorust teada said, kui kaua nad laagris on ja milliste ülesannetega, mis on nende muljed nii laagrist kui Kanadast ja lõpuks, millised on erinevused võrreldes Eesti laagritega, kui on kogemusi. Palun saage ka Teie, armsad lugejad, nendega tuttavaks!

Gerli Eichenbaum ja tütar Kertu. Foto: Merike Koger

Gerli Eichenbaum: „Kui sa siin laagris oled, tunned, nagu keegi kallistaks sind“

Seedriorust sain teada oma sugulaste kaudu, kuna ma olen siin ka varem käinud. Nad on rääkinud mulle kogu selle loo, kuidas on kultuuri hoitud. Nad tulevad siia kokku. Nad tõid mind ka siia. See tundus nagu väike Eesti, nii tore ja armas. See kutsus mind siia tagasi.

Olen kõik neli nädalat siin laagris. Mul on laps ka kaasas, tütar Kertu. Olen olnud suurte tüdrukutega ja eelmine nädal olin ka abijuhataja. See oli minu jaoks päris suur vastutus, kuna ma ei ole siin varem olnud laagris ja ma ei teadnud neid kombeid. Aga siin oli väga tore laps, kes aitas mind päris palju, nii et sain ilusti hakkama.

Laagrist on väga suured muljed. Mainisin, et siin on nagu väike Eesti. Lapsed on olnud siin nii kaua, et neil on kujunenud välja oma üritused, oma laulud, oma tantsud. Seda on nii tore vaadata ja olla siin ise eestlasena ja õpetada eesti keelt. Ma sain juba tagasisidet, et saavad juba paremini aru, kuna ma üritan nendega ainult eesti keeles rääkida. Ja miks ma võtsin oma lapse kaasa, et tema räägiks teiste lastega eesti keeles. See on tõsiselt armas koht ja tuleksin veel siia tagasi.

Ja kui sa siin laagris veel oled, tunned, nagu keegi kallistaks sind. See on üks põhjus, miks mulle Kanada meeldib ja miks ma tuleks alati siia tagasi.

Olen kolmandat korda Kanadas. Ma väga tahtsin tagasi tulla, kuna meeldib siin positiivsus inimestes. Inimesed on õnnelikumad, nad teretavad, nad naeratavad. Väga soe tunne jääb sisse. Seda ei kohta Eestis kahjuks väga tihti. Siin on kuidagi soojem õhkkond. Ja kui sa siin laagris veel oled, tunned, nagu keegi kallistaks sind. See on üks põhjus, miks mulle Kanada meeldib ja miks ma tuleks alati siia tagasi.

Laagris mulle meeldib see autentsus, see puhtus. Siin õpetatakse lastele kõiki selliseid tegevusi, mida mujalt tegelikult ei saa. See on hästi tähtis tänapäevases mugavas ühiskonnas.

Ma olen Isamaa erakonnas, kuulun Valgamaa juhatusse. Seetõttu on mul isamaalisus väga südamelähedane. Kui mu sugulased rääkisid, et teil on siin see kogukond ja me siin käisime, mul tekkis kohe selline idee, et kuidas kanadalasi ja eestlasi veel rohkem omavahel ühendada.

Loodusest veel… Meil ei ole musti oravaid, pesukarusid. Need tunduvad hästi lahedad. Ja muidugi need seedripuud. Nad on lihtsalt imelised. Meil on jaaniussid, aga mitte jaanimardikaid. Ja ma olen neid siin näinud. Õhtuti nad lendavad. Nad on nii ilusad.

See on väga äge kogemus, mis ma siit kaasa võtan. Ja kindlasti tütar ka. Siin on see vana eestluse säilitamine. Eestis on see vahepeal nii palju uuenenud. Kui siia tuled, on natukene nostalgiat, vana eesti kultuur. Mul on hea meel, et siin hoitakse veel seda, kuna Eestis hakkab see juba laiali vajuma. Nad ei hoia enam nii palju kokku. Siin sa tunned küll seda, et hoitakse kokku. See ongi see soe tunne.

Read more