Kõik sõnavõtjad leidsid, et hääbuv eesti keelt ja identideeti kaotav ühiskond ei suuda olla kasuks iseendile ning kaugelt ka mitte oma päritolumaale. Mõlemad – eesti keel ja identsus on olulised tegurid ühiskonna vitaalsel säilimisel välismaal.
Arutelu oli avameelne ja mõteterikas. Alljärgnev on vaid kokkuvõtlik loetelu üksikutest sõnavõttudest:
Jaak Aaviksoo, haridus- ja teadusminister: Eestlus välismaal on jõudnud uude etappi, mis pakub “uut hingamist”. Kuna mitmed on koondunud oma ametiülesannete tõttu Brüsselisse, siis see moodustab ühte väärtusliku potentsiaali, mis oleks Eestile kasuks.
Markus Hess, EKNi esimees: Noori on vaja tiivustada ‘eestlusele'. Kui noored värskelt lõpetavad ülikooli, siis otsitakse elusuundi ja sobivat karjääri. Miks mitte soodustada nendel Eestisse minna, paariks aastaks. On vaja selleks valitsuse abi, et noored leiaksid töökohti ja elamispinda. Nad on teretulnud tagasi tingimusel, et nendega kaasnevad abikaasa ja hulk lapsi. Lepime isegi sellega, kui jäävad Eestisse, ainult rohkete lastega.
Rein Lang, kultuuriminister: On vaja luua kestvaid kontakte kodu- ja välismaal elavate eestlaste vahel, eriti professionaalide vahel, kes oma erinevate kogemuste alusel saaks üksteist aidata ja edutada elukutseliselt. See rikastaks mitte ainult indiviide, vaid kodu- ja asukohamaad.
San Francisco ESTO-l avaldatakse uut kogumispoliitikat seoses uue muuseumideseadusega. Toronto ESTO 2018.a ei toimu mitte ainult EV 100. a juubeliaastal, vaid ka siis, kui Eesti on Euroopa Liidu eesistujariik.
Liisa Pakosta, Riigikogu liige ja Eesti-Kanada riigikogu rühma esinaine: Eesti keele oskuse nõrgenemine ei ole probleemiks mitte ainult välismaa-eestlastel, vaid ka perekondadel, kes viibivad võõrsil ajutiselt. Saame koos üksteisele abiks olla, rakendades efektiivsemaid eesti keele õpetamise ja õppimise programme eriti lastele ja noortele.
Imre Sooäär, Riigikogu liige, Eesti-Kanada riigikogu rühma asutajaliige: Ärgem kasutagem “väliseestlase” ja “kodueestlase” mõisteid. Oleme ühine rahvas ning tõhusam kokkukuuluvus aitab eestlust ja eestlasi kõikjal. Eestil on vaja ära kasutada talendid kohapeal, asukohamaades. Iga eestlane saaks Eesti eest seista ja tegutseda.
Marina Kaljurand, suursaadik: Eesti võiks asutada “ambassador at large” institutsiooni, mis esindaks vabariiki eestlastele võõrsil. Hoides tihedaid sidemeid valitsuse ja asukohamaa kogukondadega, saaks see isik edukamalt rahuldada võõrsil elevate eestlaste vajadusi võimaluste piirides ja teadvustada valitsust, kuidas aidata diaspoora jätkusuutlikkust.
Gita Kalmet, välisministeeriumi asekantsler, endine suursaadik: On vaja tihendada Kanada-Eesti suhteid. Eesti noorte “youth mobility” programm Kanadaga toob Kanadasse lepingu alusel 125 noort aastas. Neid noori saaks ära kasutada eesti keele õpetamiseks.
Riho Kruuv, EV asjur Ottawas: Noortel Eestist puudub totaalne informatsioon siinsetest eestlastest, nende tegevusest, asutustest. On vaja neid vastavalt informeerida näiteks varem lindistatud ETVs asuvate videoprogrammide kaudu.
Ellen Valter: Toronto Eesti Maja ja täienduskoolid – tähtsaimad institutsioonid meie ühiskonna püsimisel ja kasvamisel, nõuavad majanduslikku abi edasikestmiseks. Kuigi oleme suutnud senini majandada oma ettevõtmisi viimased kolm generatsiooni, käivad praegused vajalikud investeeringud üle jõu.
Koosolekul osalesid ka suursaadik Mart Laanemäe, kultuuriministeeriumi kantsler Paavo Nõgene, Jüri Puusaag, dr. Mihkel Tombak, Piret Noorhani, jt. Koosolekut juhatas Laas Leivat.
Eesti Elu
