Residentuuriga loodetakse just kultuurivahetamist ehk sidemete tugevdamist Tartu ja Hamiltoni loovühiskondade vahel. The Cotton Factory koostöös Hamilton Arts Council’iga toetab lahkelt Nordic Artist Exchange’i, pakkudes valitud kunstnikele kinnimakstud sõidukulusid, tasuta stuudio kasutamist ning honorari – kõik, et toetada kohalikku ja rahvusvahelist talenti. See ilmestab Cotton Factory nägemust elava ja kaasava kunstikogukonna loomisest.
Residentuur kulmineerub avatud stuudio üritusega septembri lõpus.
Regina-Mareta Soonsein (s 1991) on lõpetanud Kõrgema Kunstikooli Pallas 2019. a maali erialal, ent oma viimaste aastate loomingus on keskendunud linoollõikele. Tema autoripositsioon hõlmab joone subjektistamist, paine, hävimise ilu, hälbimise, lõhestumise, sisekaemuste ja arhetüüpide temaatikat. Oma töödes mängib ta figuratiivse ja orgaanilise mateeriaga, kujutades seda läbi universaalsete kodeeringute, orgaanilise neurovõrgustiku ja optilise illusiooni.
“Vaatamata individualismi ajastule omasele mõtestusele, moodustame kollektiivselt ühtse organismi, olles kui rakk tervikust.”
(Regina-Mareta Soonsein)
„Mind paelub enim see sõnadega mittehoomatav taju, alateadvuslik seisund, mis seob külluslikuks kokteiliks meie olemuse liigina. Vaatamata individualismi ajastule omasele mõtestusele, moodustame kollektiivselt ühtse organismi, olles kui rakk tervikust. See pulss on algaineline väljendusvorm, kus kirjatäheks on võnge – joon –, mis sümboliseerib fraktaalset neurovõrgustikku ning ainestumist, kus me oleme lakkamatus dialoogis ja lahutamatu osa kollektiivsest kärgajust ja biomassist.“
Ta on osalenud grupinäitustel, teinud isikunäitusi ja loonud ekspositsioone avalikel sotsiaalpindadel alates aastast 2017. Soonsein on pälvinud Biafarin Awardi preemia NordArt näitusel, Wiiralti preemia publikulemmiku tiitli, I Land Sound festivali parima lavakujunduse preemia, Eesti Vabagraafikute Ühenduse aasta uue tulija tiitli.
Edgar Tedresaar on eesti maalikunstnik ja kunstirühmituse Piiritus liige. Ta on õppinud Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallas (BA) ja Tartu Ülikoolis (MA) maalikunsti ning täiendanud end vahetusõpilasena Linzi kunstiakadeemias Austrias.
Kunstnik kommenteerib oma loomingut nii: „Kunstnikuna inspireerib mind maailm, mis jääb meile nähtamatuks – inimeste vahelised energiad, tunded ja vaimne väli. Inspiratsiooni ammutan igast elatud hetkest. Minus eksisteerib kaks poolust. Üks osa minust otsib inspiratsiooni inimese sisemaailmast, mis kandub lõuendile spontaanselt läbi tunnetuse. Teine osa huvitub Masinate ratsionaalsest maailmast, mis baseerub süsteemsusel ning mille väljendus kandub maalipinnale läbi matemaatiliste mudelite ja sakraalgeomeetria – eelnevast kasvavad välja süsteemsed konstruktsioonid. Tahan leida iseendas ühendava joone realistlike ja sürrealistlike maalide vahel; olla spontaanne ja vaba, kuid samas luua teoseid, mis peegeldavad ümbritsevat.“
Kõige selle peale me igapäevaselt ei mõtle, kuid nende ammutamise tulemusena hävivad nende piirkondade looduslikud liigid ja keskkonnad ning majandusliku kasu nimel kannatavad suured inimhulgad.
Viimane näitus nimega „Antropotseen“ Tartu Kunstimaja suures saalis tegeleb ajastuga, mil inimliik on biosfääris domineeriv ning meie tegevus mõjutab otseselt planeedi elukeskkonda. Tedresaar keskendub peamiselt maastikele, mida inimene on ümber kujundanud ja korrastanud ning kust pärinevad tehnoloogiakeskse maailma jaoks igapäevaselt olulised maavarad ja muud ressursid. Kõige selle peale me igapäevaselt ei mõtle, kuid nende ammutamise tulemusena hävivad nende piirkondade looduslikud liigid ja keskkonnad ning majandusliku kasu nimel kannatavad suured inimhulgad.
Tedresaar jätkab vormiliselt lõuenditükke uuesti väärtustava upcycling projektiga. Abstraktsete kompositsioonide aluseks on aerofotod, mis moodustuvad erinevate struktuuridega linase kanga kokku õmblemisel ja -liimimisel. Materjal on töödeldud pigmenteeritud lasuurikihtidega, luues erinevate pindade koosmõjul akvarelliliku kuma.
