Kut ei. Kooliaasta on alanud, jubagi ülekoormatud suurlinna tänavatel on autosid palju, palju rohkem. Kuna Atsi ja Manni, igas vanuses paistab, ei juleta ise kooli saata. Mis sest, et kõmpimine on tervisele hea, õpetab ka tissipliini, olla teadlik sellest, mis ümber toimumas. Aga emme roolis, neiu kõrval telefonis. Õpib, noh.
Meil on koolide lähistel õpilaste turvamiseks ristmiku ületamiseks selleks palgatud inimesed, tavaliselt ise vanavanemad, sõbralikud ja hoolsad. Oleks aga sohvritel sama lähenemine. Nendele tähendab kollane liiklustuli mitte ettevaatust, aega pidurdada, vaid vajutada gaasi. Et saaks uhkelt punasest läbi lennata. Selleks need vanemad inemesed ongi kohal, kuna Juku jõllitab peopessa, astuks auto ette, ku poleks stoppsildi ja kohtunikuvilega eredas vestis head hinge ta elu kaitsmas. Nagu lihavõtte paiku kirjutasin, üits selline tänavarüütel pihtis, et lapsed enam ei ole ümbruskonnaga kursis. Ja autojuht on turris, see olevat vist see rood reig (andestage sõnademängu, maakeeles on rood ju millegi raam, reig värske haav road rage niisiis sobiv kirjeldamaks võimalikke vigastusi, isegi surma).
Seaduse järgi aga peavad autos mõlemad kämblad olema klammerdunud rooli külge. Nii on siis too sinine hammas, kõrvapulgad leiutatud, et saaks ikke olla kursis ja teha kindlaks, et põle millestki olulisest ilma jäädud.
Vaat, ka neil sohvritel on tähelepanu tisstraheeritud. On ju vist igal inemesel sel maamunal oma taskuvidin. Nägin hiljuti lapsevankris ühte titte sellisesse liimitud, ema lükkas käru ühe käega, teine oli ju ainsat tähtsat siin maailmas hoidmas. Tiktok olulisem ku järeltulija. Püha müristus. Seaduse järgi aga peavad autos mõlemad kämblad olema klammerdunud rooli külge. Nii on siis too sinine hammas, kõrvapulgad leiutatud, et saaks ikke olla kursis ja teha kindlaks, et põle millestki olulisest ilma jäädud. Ku nutiseade käes, siis murrakse seadust. Just nigu punasest läbi vuramine.
Aga kus on kordnikud, kardavoid? Need harvad hetked, ku ma tõesti teisiti ei saa ühest kohast aegsalt teise ja liigun neljal rattal, mitte jala, näen ma tihti punaste tulede taga inemesi vestlemas ei-tea-kelle tähtsaga. Ja siis, ku saavad rohelise, kimavad kiirusmäära tublisti ületades järgmise punaseni. Mis põle kaugel. Foore, autosid ja telefone on minu arust siin ilman liigpalju, kut kes neid ära keelaks? On ju vajalikud, ilma ei saa…
