Mulle meeldib väga Marguse kunagi öeldud mõte – et ajaloo kirjutamine on tegelikult tagantjärgi tarkus, sest teame ju – kuidas ajalugu peale teatud sündmusi edasi arenes, aga head ajaloolased oskavad oma uurimusi sedasi kirja panna, et lugejal ei teki seda tunnet, et see on ,,tagurpidi kirjutatud“.
Margus on ajaloolane, kes oskab ajaloost kirjutada nii, et tema tekste on alati huvitav lugeda. Nendes tekstides on alati pinget. Mulle meenub kunagine vestlus ülikooli raamatukogus, kus ta rääkis oma juhendajast prof. dr dr h.c. Helmut Piirimäest, kes saatis Marguse, kellel on annet ja oskust võõrkeeli omandada, kohe rootsi keelt õppima ja see muutis tegelikult tema saatust.
Margus on sõjaajaloolane, aga ta on kirjutanud sõjast palju laiemalt (kultuuriliselt). Vaadates tänast Euroopat on tema kunagine mõtisklus – sõja ja rahu vahekorrast ajaloos – väga päevakajaline. Öeldes seda ajastul, mis oli poliitkorrektselt rahu ülistav – on täna näha, et Marguse viide, et ka tema uuritaval ajaloolisel ajastul oli ikkagi enamik aega siiski sõdade aeg ning sõdade vahel olid vaid lühemad rahuperioodid.
Olen püüdnud oma tudengitele sisendada, et nad ei kardaks end arendada, sest elu pakub paljudele hiljem võimalusi elus ja karjääris – aga sageli pole inimesed uuteks väljakutseteks vajalikul määral ette valmistatud. Olen toonud noortele näiteks Jaan Poskat, Ants Piipu, Otto Strandmani jt. Ka Margusega juhtus nii, et kui Eesti Vabariik vajas diplomaate, oli Margusel olemas baas, millele toetudes tema diplomaatiline karjäär on olnud nii edukas.
Meenutan siin seoses Margus Laidrega veel kord Otto Strandmani (1875-1941), kes olevat vendadele Pätsidele ja tema teistele kaaslastele Šveitsis pagenduses olles öelnud, et tema (Strandman) on hingelt demokraat ja ta julgeb olla džentelmen, elades ka raskel ajal väärikalt ning keeldudes mingil poliitilisel põhjusel elamast mitte kui džentelmen (härrasmees).
Suutsime kõik tänu meie alma materile (toitev ema) just ülikooli teadusraamatukogu hinnalise kogu kaudu üles ehitada end spetsialistideks, keda saab lugeda ka haritud inimesteks.
Soovides Margus Laidrele sünnipäeval (18. september) head tervist ja loomingulist ärksust tahaks tänada meie ühist alma materit, aga lisades siia prof. Paul Johanseni poolt meie ajalookirjandusse toodud mõiste – piimavennad (lapsed, kes saanud rinda ühelt emalt-ammelt ja keda mõjutab see ühine lapsepõlv ka hiljem), sest meie omaaegset ülikooli raamatukogu-seltskonda võib selle mõiste analoogia järgi nimetada ka ,,raamatukoguvendadeks“. Suutsime kõik tänu meie alma materile (toitev ema) just ülikooli teadusraamatukogu hinnalise kogu kaudu üles ehitada end spetsialistideks, keda saab lugeda ka haritud inimesteks. Ajad, kus Sa üles kasvad, ei pruugi olla alati parimad, aga leides oma tee ja juhendajad elus, saab igal ajal võtta siiski oma ajast maksimumi.
Saan ka kinnitada, et vaatamata kõrgetele positsioonidele riigi teenistuses on Margus Laidre inimesena jäänud ikka samasuguseks heatahtlikuks ja hea lastetoaga Marguseks, keda tunnen juba varsti pool sajandit.
*
Margus Laidre (snd 18. septembril 1959 Tartus) on Eesti diplomaat ja ajaloolane.
Margus Laidre lõpetas 1982. a Tartu Riikliku Ülikooli ajaloolasena ja kaitses 1987. a samas ajalooteaduste kandidaadi kraadi. 2000. a sai ta filosoofiadoktoriks. Margus Laidre on uurinud Eesti ajalugu 17. saj. ja avaldanud töid diplomaatia ajaloost. Ta on 1995. aastast Rootsi Kuningliku Sõjateaduste Akadeemia välisliige.
Monograafiad ja raamatud
1995 ,,Lõpu võidukas algus: Karl XII Eesti- ja Liivimaal 1700–1701“. Tartu Ülikooli Kirjastus.
1999 ,,Üks Hä Tru ja Öige Sullane: Elust Rootsi sõjaväes Eesti- ja Liivimaal 1654–1700“. Kirjastus Eesti Ajalooarhiiv.
2003 ,,Sõnumitooja või salakuulaja? Nüüdisaegse diplomaatia lätted 1454–1725“. Kirjastus Varrak.
2008 ,,Dorpat 1558–1708: Linn väe ja vaenu vahel“. Kirjastus Argo.
2015 ,,Domus belli: Põhjamaade Saja-aastane sõda Liivimaal 1554–1661“. Kirjastus Argo.
2019 ,,Aja lugu ja inimese aeg. Räägitud ja rääkimata lood“. Kirjastus Argo.
Pärast õppejõutööd Tartu Ülikoolis sai Margus Laidrest 1991. a Eesti Vabariigi välisministeeriumi töötaja ja suursaadik.
1991–1996 suursaadik Rootsi kuningriigis
1996–2000 suursaadik Saksamaa Liitvabariigis
1997–2000 suursaadik Vatikanis Püha Tooli juures
2000–2005 Välisministeeriumi poliitikaosakonna peadirektor
2005–2010 suursaadik Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigis
2010–2014 Vabariigi Presidendi välisnõunik
2014–2018 suursaadik Soome Vabariigis
2018–2023 suursaadik Venemaa Föderatsioonis
