Nii võime tänapäevalgi tsiteerida telesaate juures tegutsenud olulist kaamerameest Edgar Vääri, kes mäletab selgelt neid, kes CBC juures viisid ettevõtmise, vähemalt eestlaste silmis, hiilgava lõpuni.
Foto: Pagulasajastul toimuvate sündmuste aktiivsemaid fotograafe oli kõikjal liikuv Tommy Tomson. Siinjuures on jäädvustatud CBC produtsent Wilf Fielding (paremal) temale ja tema kolleegidele korraldatud vastuvõtul 1972. a. suvekuudel. Pildil mõttevahetus käesoleva artikli autoriga 40 aastat tagasi.
Peategija oli produtsent Wilf Fielding, kes suri 19. aprillil. Tema lahkumine äratas Globe and Mail'i lugejaile erilise tähelepanu esmaspäevases (13. mai) numbris, kui ilmus tema kohta ulatuslik mälestusartikkel.
Andmed kirjeldavad Wilf Fielding'it kui ülirahulikku meest, kes kiirelt võitis kaastegijate usalduse ja tegutses suuremate sündmuste telejuhina nii efektiivselt, et teda paluti hiljem ka USAs tööle. Kui nüüd taas lehitseda a. 1972 kogutud ülemaaliste ajalehtede väljalõikeid, oli ilmne, et esimesed Ülemaailmsed Eesti Päevad moodustasid ka kanadalaste silmis suure sündmuse. Siinjuures võiks lisada, et loominguliste eestlaste poolt kujundatud suureks sündmuseks.
Telesaate käsikirja valmistas David Harriman, kelle ingliskeelsed kommentaarid täiendasid oluliselt ka veidi hiljem üllitatud ÜEP 72 pildialbumit. Jutustaja ja intervjueerijana tegutses tuntud „ankrumees” Ken Cavanagh (suri mõned aastad tagasi). Tema jutuajamised dr. Olev Trässiga andsid talle filmi tegemise juures olulisi teadmisi ja pakkusid telesaatele tabavalt napisõnalise pealkirja, lihtsalt ESTO-72. See silt aga jäi külge järgnevatele ülemaailmsetele eestlaste suursündmustele.
Telesaade kui CBC-TV Special edastati Kanada telepublikule pühapäevasel pärastlõunal 30. juulil. Elasin kaasa sellele oodatud päevale koos abikaasaga, kellega olime pidanud pulmi Long Islandil vaid kaks kuud varem. Abikaasa oli enne Eesti Päevi teinud ettevalmistusi USAs kahele rahvatantsurühmale ja ka võimlejatele, kes esinesid Valguspeol, kuhu viimaste päevade jooksul oli ka mind kutsutud osalema kolmkeelseks teadustajaks.
ÜEP 72, inglise keeles The Estonian World Festival 1972, algas 8. juulil ja lõppes 16. juulil. Lõpetamise kuupäev on tihti kirja pandud kui laupäev, 22. juuli, mil tegelikult toimus suurlõke Maailmalaagris nimetusega „Kotkajärve”. Nõnda võisid esimesed Ülemaailmsed Eesti Päevad nooremale põlvkonnale tublisti kesta kaks nädalat.
Olgugi et telesaadet on tänapäeval keeruline leida (optilise heliga koopiat näidati küll kord EstDocs nädalal kolm-neli aastat tagasi), on ÜEP 72 kohta põhjalikud andmed olemas, jäädvustatuna peamiselt sündmuse esimehe Robert Kreemi ning kava-, reklaami- ja välissuhete juhi Harri Kivilo poolt üllitatud raamatutes ning kirjutistes. Lisaks Robert Kreemi detailselt põhjalikule teosele „ESTO – tee Torontost Tallinna”, on arhiivides ning kodudes veel kord lugemist ootamas ajalooline koguteos, „Eestlased Kanadas I”, milles samuti vastavad kirjeldused.
Kaameramees Edgar Väär jutustab veelgi huvitavama loo. Kui filmi tegemise ettevõtmine hetkeks tühistati, tehti vastavaid pingutusi CBC nõukogu liikme pr. Olga Riisna ja Edgar Vääri poolt esimese otsuse taastamiseks. Selliseid telgitaguseid ja viperusi filmi tegemise juures on tänapäevalgi põnev analüüsida.
Wilf Fielding, kes suri Torontos, viidi oma puhkepaigale Nova Scotiasse, tema poolt armastatud sünnipaika, mis kannab nime Annapolis Royal. Jääme temale, tema kaastegijatele ja eestlastele CBC juures – Olli Riisna ja Edgar Väär – südamest tänulikeks.
Andres Raudsepp
Lugupeetud lugejad, kõikides paikades maailmas – saatke meile oma mälupilte (kas eesti või inglise keeles) ning allkirjadega varustatud fotosid Estodest ja Lääneranniku Päevadest – neid tõeliselt meelespidamist väärivaist suursündmustest! Jagame ja hoiame oma kultuuripärandit, eriti silmas pidades tänavust kultuuripärandi aastat!
Ootame Teie lugusid ja/või fotosid: eetalitus@eestielu.ca või eetoimetus@eestielu.ca
