Vana Joe oli suremas. Aastaid oli tal olnud lahkarvamusi Billiga, oma kunagise parima sõbraga. Soovides asjad korda ajada, saatis ta sõnumi, et Bill tuleks teda vaatama. Kui Bill kohale jõudis, ütles Joe talle, et kardab minna igavikku, kui nende vahel on halb tunne. Vastumeelselt ja suure vaevaga vabandas Joe öeldud sõnade ja tehtud tegude pärast. Samuti kinnitas ta Billile, et andestab talle tema eksimused. Kõik tundus olevat lahendatud, kuni Bill pöördus minekule. Kui ta toast välja astus, hüüdis Joe talle järele: „Aga pea meeles, kui ma terveks saan, siis see ei loe!“
See on väga pehme näide sellest, kui keeruline on andestada. Eesti meedias keerlevad valusad lood lapseõiguse pärast kaklevatest vanematest, tuntud sportlasperekonnast, kes ei suuda pärast lahutust ja kogetud ebaõiglust oma eluga ilma pori loopimata edasi minna ja neid lugusid on veel ja veel. Andekad, ilusad, targad inimesed. Aga andestamatus on matnud igasuguse ratsionaalse mõtlemise, sest teisele poolele andestamine tundub ju tema tegevuse õigustamine.
Kristlik autor Lewis B. Smedes on öelnud: ,,Andestada on nagu vangi vabastamine ja avastamine, et vang olid sa ise!“
Piiblis on palju juttu armust. Me ei saa Jumalalt ära teenida Tema armastust, päästet, õnnistust ja palju muud. See on arm. Meie Isa Palves õpetab aga Jeesus meid palvetama: ,,Anna meile andeks meie võlad, nagu meiegi andeks anname oma võlglastele!“ (Mt 6:12) Siit selgub, et kogu meieJumala suhte alus – Jumala andestus meile – on tingimuslik. Jumal peab andestamist inimsuhetesniivõrd oluliseks, et on sellest pannud sõltuvusse selle, kas Tema andestab meile meie eksimusedTema vastu.
Seda illustreerib Jeesuse jagatud tähendamissõna, milles ta rääkis kuningast, kes andestas ühele sulasele, kes oli talle võlgu summa, mida too poleks jõudnud terve oma elu jooksul tagasi maksta. Kui see sulane kohtus aga kaassulasega, kes oli talle võlgu oluliselt väiksema summa, lasi äsja armu saanud sulane temale võlgu olnud sulase vangi heita. Kui kuningas seda kuulis, lasi ta selliselt käitunud sulase üles otsida ja tühistas oma varasema otsuse ning nõudis sisse kogu võla, mis sulane talle võlgnes.
On selge, et Jumal ei oota, et me vaataks väärtegudele läbi sõrmede, et me teeks halbade asjade juures head nägu ja et me peaks laskma ennast teistel ära kasutada. Aga samas mõistab meie Looja, et andestamatus, kibedus ja viha kandmine kellegi suhtes mürgitab meid ennast ja hävitab meie elu. Me muutume oma tunnete vangideks. Kreekakeelne sõna, mida kasutatakse Uues Testamendis andestamise puhul tähendab ka ,,lahti laskma“. Sinule tekitatud ebaõiglus või valu ei pea kogu su elu mürgitama ja Jumal tahab olla selles andestamise protsessis Sinu abiline, sest sageli meil lihtsalt ei jätku suutlikkust oma tugevate tunnetega hakkama saada.
Jeesus jättis meile imelise näite andestuse suurusest, kui ta ülekohtuselt surma mõistetuna palus nende eest, kes seda kõike olid ette valmistanud, põhjustanud ja täide viinud: ,,Isa, anna neile andeks, sest nad ei tea, mida nad teevad!“ See palve risti peal on ka meie eest. Jumal on andestanud andestamatu. Ning see on alus ja põhjus, miks saame ja võime teiste juures andestada andestamatut. See avab tee, et vastu võtta Jumala andestus meie suhtes, mida me ei vääri.
Thomas A. Edison töötas välja hullumeelse seadeldise, mida kutsuti ,,pirniks“. Ühe pirni kokkupanek võttis Edisoni meeskonnal aega 24 tundi. Lugu räägib, et kui Edison oli ühe pirniga lõpuks valmis saanud, andis ta selle noorele poisile, kes pidi selle ettevaatlikult trepist üles kandma. Vaene poiss pillas aga väärtusliku pirni maha. Meeskonnal kulus taas 24 tundi, et teine samasugune pirn kokku panna. Väsinuna ja valmis puhkamiseks oli Edison jälle valmis oma pirni trepist üles saatma. Ta andis ülesande samale noormehele, kes oli esimese maha pillanud. Mõni nimetaks seda rumaluseks. Jumala jaoks on see tõeline andestus koos uue võimaluse andmisega, mida me kogeme oma elus iga päev.
Õnnistatud andestamiste teekonda meile kõigile!
Toronto Eesti Baptisti Koguduse pastor Timo Lige
