Lektor andis põhjaliku ülevaate Eesti hariduses toimuvast. Ta tutvustas ka Eesti keelekaarti, näidates, millises piirkonnas milline keel on esikohal. Teatavasti on Eestis kaks suuremat kõneldavate keelte rühma – eesti ja vene keel, kuid erinevaid keeli, mida väikeses Eestis kõneldakse, on tunduvalt rohkem. Vene keele kõnelejaid on rohkem Ida-Virumaal ja Tallinna mõnedes piirkondades. Mitmekeelsusest rääkides juhtis dr Vihman tähelepanu ka sellele, et mitmes Eesti piirkonnas töötatakse ka selle nimel, et säilitada selle piirkonna murdekeelt.
Aja möödudes on koolid seisnud järjest enam probleemi ees, kuidas õpetada lapsi, kui klassis on mitu, kellel eesti keele- ja kultuuritaust on puudulik või puudub.
Tänavu sügisest alustati hariduse ainult eestikeelseks üleviimise programmiga. 1. septembril kooli läinud 1. ja 4. klassi õppima asunud lapsed üle Eesti alustasid hariduse omandamist ainult eesti keeles, toetudes samalaadse mitu aastat kestnud programmi kogemustele Lätis. Kui suurem osa elanikkonnast on nõus, et riigikeele oskus on oluline, on kahtlejaid ja otsusega mittenõustujaid just vene- ja must rahvusest emakeelsete lastevanemate hulgas. Dr. Vihman selgitas, millised on murekohad ja kuidas neid lahendada. Koolireform loodetakse lõpule viia aastaks 2032.
Huvitava ja mitmeti näitlikustatud loengu lõpul oli aega küsimuste esitamiseks.
Loengu korraldas Johanna Helin.
