Näiteks kirjutati ajalehe Stockholms-Tidningen 16. detsembri 1955.a osas „Ameerika horisondilt“ uutest tähtpäevadest, mida eestlased pidid õppima – üks nendest oli Halloween 31. oktoobril.
Artiklis selgitati, et Halloween oli tore päev lastele, sest nad said valida kostüüme ja minna sel õhtul uksest uksele nõudes: „Tricks or treats!“ Pärast õhtuseid seiklusi oli lastel siis aeg omavahel konkureerida, kes sai kõige rohkem maiustusi korjata sel Halloweeni õhtul. Kuigi see oli ehk võõras komme eestlastele, on ikka võimalik leida sarnasust eesti kommetega.
Stockholms-Tidningeni artikkel kirjeldab kohe alguses Halloweeni kui Ameerika mardipäeva ning uurib ka Halloweeni päritolu. Artikli kirjutaja leiab, et Halloween toodi Ameerikasse Iirimaalt ja on pärit Iiri mütoloogiast. Ta kirjeldab, et „paganluse aja keldi nõiad süütasid suured ohvrituled oktoobri viimase päeva õhtul.“ Ohvrituledega pidi saadetama lahkunute hingesid taevasse. Ohvrituledega oli ka tähtis tänada päikesejumalat sügisese viljasaagi eest ning sellega „peletati eemale kurje vaime.“ Aga need polnud lihtsalt kurjad vaimud – usuti ka, et sel ajal esivanemad said kergemini pääseda elavate maailma.
Sellel ajal on mõned ülesandeid ja lärmi tegemine keelatud: „keelatud loendisse on sattunud just õhtused tubased tööd – esivanemate hingi usuti saabuvat õhtusel ajal või siis on rõhutatud, et õhtul ei töötatud.“
Nii on võimalik leida sidemeid Halloweeni ja eesti rahvakalendri sügisperioodi vahel. Kuigi pole täpset alguspäeva, on eesti rahvakalendris „hingede aeg“ aasta lõpul – alates oktoobri lõpust läbi novembri. Kindlasti on see aga novembrikuus; eesti rahvakalendri raamatus nimetatakse novembrikuud hingekuuks. Sellel perioodil „määrasid looduse sügisene hääbumine koos taimevegetatsiooni lõppemisega, üksiti kõige pimedama aja saabumine, põlluharijatel ja karjakasvatajatel lõikusega lõppu.“ Põllutööde lõpuga ja päevade lühenemisega tõi see kaasa ka aja, kus piir elavate ja surnute maailmade vahel on hägune. Esivanemaid oodatakse külla ja on olnud kombed nendele toitu jätta välja ning kütta sauna nende jaoks. Sellel ajal on mõned ülesanded ja lärmi tegemine keelatud: „Keelatud loendisse on sattunud just õhtused tubased tööd – esivanemate hingi usuti saabuvat õhtusel ajal või siis on rõhutatud, et õhtul ei töötatud.“
Mardipäev 10. novembril on eestlastele hingedeajale kõige korduvam lõpupäev. Eesti rahvakalendris selgitati, et mardipäev märgib „fenoloogilise talve algust, majanduskalendris sügistööde lõppu.“ Mardiskäimise komme kutsus osalejaid kandma karvaseid kostüüme – ehk loomakostüüme – ja mardid käisid majast majja mardilauludega.
Fotogalerii
Näeme siis seost eesti rahvakalendrist Halloweeniga. Aga isegi, kui need sidemed on olemas, Halloween võis ikka olla suur šokk eestlastest uustulnukatele Kanadas. Nagu kirjutati ajalehes Meie Elu 20. novembril aastal 1958, võis olla Torontos Halloweenil väikse poisina, teadmata Halloweeni olemasolust, päris hirmutav! Väike eesti poiss ei saanud kõrvitsate nägudest aru ja ema ei osanud vastata, miks kõrvitsatel olidki näod. Väike poiss veel ei rääkinud inglise keelt, nii et majaperenaine seletas emale, et on „hällouiin“ ja et kõrvitsad olid „tshäkoulänternid“, aga ikkagi ei saadud aru, mis toimus sel õhtul. Väike poiss istus treppide juures, kui hakati uksele koputama. Majaperenaine läks uksele vastu, et jagada „treats“. Väike poiss nägi üle perenaise õla hirmutavat kõrvitsanägu ja kellelgi, kes kandis silmade üle maski, oli ka püstol käes. Väike poiss kartis nii väga – ta ei teadnud, et see oli mängupüstol – ta kukkus treppidest alla.
Aga siis keegi koputas uksele ja väike poiss nägi, et rohkem mardisante tuli kohale ning jälle ta ehmus üllatuse ja kostüümide pärast ära.
Pärast seda õppis ta ühe eesti naabrionu käest mardipäeva kohta. Naabrionu kutsus neid mardipäeval külla seda pühitsema. Väike poiss läks kostüümis koos tema emaga ja laulis „Mardilaulu“. Tal oli väga tore. Aga siis keegi koputas uksele ja väike poiss nägi, et rohkem mardisante tuli kohale ning jälle ta ehmus üllatuse ja kostüümide pärast ära.
Väike poiss sai vanemaks ja julgemaks – ning sai paremini aru Halloweenist ja mardipäevast. Hirm nendest tähtpäevadest kadus ja tema ise oli Halloween’il aastal 1958 Roy Rogers, musta maski ja mängupüstoliga. Kuigi väike poiss ei kannaks Roy Rogersi kostüümi Eestis mardisandipäevaks, nägi ta viimaks ka toredaid sarnasusi Halloweeni- ja mardipäevakommete vahel. Ning meiegi saame leida nende sügiseste tähtpäevade vahel sarnasusi.
