Igati sisuka visiidi üheks tipphetkeks oli aktus ja vastuvõtt Tartu College’is 1. novembril. Selle peakorraldajaks oli Peeter Einola, Elmar Tampõllu nimelise Eesti Õppetooli Sihtasutuse esimees ja Tartu Ülikooli Sihtasutuse esindaja Kanadas. Kohale oli tulnud märkimisväärne hulk akadeemilisi inimesi, nii värvides kui värvideta, teiste seas ka paljud Tartu Ülikooli vilistlased.
Teadustajana astus üles Peeter Einola, kes andis avakõneks sõna Toronto Ülikooli eesti õppetooli juhatajale prof. Andres Kasekampile. Seejärel lauldi Gaudeamust, mille võimsale esitusele aitasid kaasa Toronto Akadeemilise Segakoori Ööbik lauljad dirigent Rosemarie Lindau juhatusel.
Seejärel tutvustas Peeter Einola aktuse peakõnelejat, rektor prof. Toomas Asserit, arstiteadlast ja Eesti Teaduste Akadeemia liiget, kes sai rektoriks 1. augustil 2018 ja valiti sellesse ametisse tagasi tänavu kevadel.
Rektor puudutas oma kõnes väga mitmeid teemasid, sh Tartu Ülikooli kui rahvusülikooli rolli nii Eesti ajaloolises ja kultuurilises kontekstis kui rahvusvahelise teaduse vaates. Tartu Ülikool on pidevalt tõusnud erinevates edetabelites ja saanud üheks juhtivaks teadusülikooliks. Rektor rääkis ka koostööst väliseestlastega ja tunnustas eriti Kanada eestlaste toetust Tartu Ülikoolile küll erinevate stipendiumifondide kaudu, küll väliseesti külalisprofessuuri loomise eest. Värskeimaks saavutuseks Kanada ja Eesti vahelises koostöös on eesti keele ja kultuuri lektori koha loomine Toronto Ülikooli juurde. Selles ametis asus septembris tööle Kadri Tüür Eestist. Rektor tänas personaalselt Peeter Einolat ja Andres Kasekampi, kes on toiminud eduka vahelülina Kanada ja Eesti vahel. Rektor kiitis Tartu elavat kultuurielu, mis on eriti vilgas tänavu, mil ollakse EU kultuuripealinn, ja kutsus väliseesti noori Tartusse õppima. Ta puudutas ka meid kõiki erutavat poliitilist teemat, Venemaa agressiooni Ukraina vastu, rõhutades, et Eesti koos oma ülikooliga asub kahe maailma piiril, kus üks pool ei jälgi paraku isegi mitte sõjapidamise reegleid – tegemist on kokkupõrkega humanismi ja barbaarsuse vahel.
Seejärel astus lavale segakoor Ööbik, et esitada kaks pala, Roman Toi poolt seatud rahvalaulu „Kanneldaja“ ning Peep Sarapiku ikka ja alati nii lauljaid kui publikut liigutava ,,Ta lendab mesipuu poole“.
Et suhtlemine aktusele järgneval vastuvõtul ladusamalt sujuks, tutvustas Peeter Einola rektori delegatsiooni, kinnitades, et külalised on oma visiidi käigus suutnud Toronto Ülikoolis toimunud loengute ja kohtumiste kaudu anda hea ülevaate Eesti teaduse kõrgest tasemest. Kes siis olid külla tulnud? Tõnu Esko, Tartu Ülikooli arendusprorektor, on varem töötanud genoomika instituudis ja olnud Eesti geenivaramu teaduskeskuses inimgenoomika professor. Piret Ehin esindas sotsiaalteaduste valdkonda. Ta on Johan Skytte poliitikauuringute instituudi asejuhataja teadustöö alal ning võrdleva poliitika professor. Virve-Anneli Vihman esindas humanitaarteaduste ja kunstide valdkonda, olles eesti ja üldkeeleteaduse instituudi arendusjuht ning eesti ja rakenduslingvistika osakonnas psühholingvistika professor. Teist korda oli Torontos käimas Kristi Kerge, Tartu Ülikooli rahvusvahelise koostöö juht. Oma esmasvisiidil oli rektori abi Saima Tiirma Oras. Delgatsiooni kuulus ka rektori abikaasa, radioloog dr. Karin Asser.
Keeleõpe on Marju suur kirg ja armastus, lausus Peeter Einola ja andis talle tubli töö eest üle Eesti Õppetooli Sihtasutuse, Toronto Ülikooli eesti õppetooli, Tartu College’i ja ja Väliseesti Muuseumi tänukirja.
Eesti-aineline õppetool Toronto Ülikoolis alustas tööd 38 aastat tagasi. Peaaegu sama kaua on ülikoolis õpetatud eesti keelt, mis on olnud ainus ülikooli tasemel eesti keele kursus Kanadas. See on olnud võimalik tänu Tartu College’i rahalisele toetusele, aga mis veelgi olulisem – tänu heal tasemel ja pühendunud õpetajale Marju Toomsalule, kes pidas neid kursuseid lisaks oma põhitööle Toronto Metropolitan University’s. Keeleõpe on Marju suur kirg ja armastus, lausus Peeter Einola ja andis talle tubli töö eest üle Eesti Õppetooli Sihtasutuse, Toronto Ülikooli eesti õppetooli, Tartu College’i ja ja Väliseesti Muuseumi tänukirja.
Tänavu sügisel jõudis eesti-aineline õpe täiesti uuele tasemele. Toronto Ülikooli ida-euroopa ja slaavi keelte, kirjanduse ja kultuuri osakond muutis oma programmi struktuuri, võimaldamaks kraadiõpet laiendatud alusel. Et sellest võimalusest kinni haarata, oli tarvis rohkemat kui üksik keelekursus. Tänu Eesti Haridus- ja Teadusministeeriumi rahastusele alustas sügisel tööd dr. Kadri Tüür, kes lisaks eesti keelele õpetab ka meie kirjandust ja 2025. aastal lisaks eesti filmi. Külalislektori Kanadas viibimisse panustab ka Tartu College, pakkudes tasuta öömaja.
Kaasatud oli ka üliõpilane Ethan, kes esines ladusa enesetutvustusega hoolimata sellest, et tema soontes ei voola tilkagi eesti verd ja ta alustas keeleõpinguid alles septembris.
Kuna Kadri Tüür oli konverentsil Taiwanil, saime tema videotervitust näha ekraanilt. Kaasatud oli ka üliõpilane Ethan, kes esines ladusa enesetutvustusega hoolimata sellest, et tema soontes ei voola tilkagi eesti verd ja ta alustas keeleõpinguid alles septembris.
Seejärel sai tervituseks sõna EV suursaadik Margus Rava, kes tõi tervitusi ka Kanadas visiidil olnud EV justiits- ja digiministrilt Liisa Pakostalt. Suursaadik Margus Rava andis üle tänukirja prof. Mihkel Tombakule Creative Destruction Lab Eestisse toomise eest ning õnnitles Toronto Eesti Seltsi Täienduskooli 75. ja Toronto Eesti Seltsi 80. sünnipäeva puhul.
Kirjaliku tervituse oli saatnud Andres Sutt Tartu Ülikooli Sihtasutusest.
Viimaks andsid Peeter Einola ja Andres Kasekamp üle kingitused nii delegatsiooni liikmetele kui Tartu Ülikoolile. Viimaseks oli valitud Kanada inuiti kunstniku teos ,,All of our animals together“. Kingitusega rõhutati koostöö vajadust, mis aitab pürgida ühiste eesmärkide poole. Ülikoolile kingiti ka raamat ,,Uude maailma: Eesti arhitektid Torontos“, mis on samuti märk edukast koostööst – Eesti Arhitektuurimuuseumi ja VEMU vahel.
Seejärel tänas Peeter Einola kõiki osalejaid ja sõnavõtjaid, segakoori Ööbik ja rotalus Tiit Telmetit, kes kujundas aktuse kava. Tänati ka Susi Holmbergi, kelle rikkalikult kaetud laud lõi toreda peomeeleolu. Suurim tänu kuulus aga külalistele Tartust, kes olid võtnud ette pika teekonna jagamaks meiega rahvusülikooli suurt tähtpäeva ja värskendamaks sidemeid siinse haritlaskonna ja Tartu alma materi vahel.
Aktus lõppes Eesti hümni ja ühisfotoga, kus said kokku rektori delegatsioon ja Tartu Ülikooli vilistlased, misjärel algas elav seltskondlik suhtlus. Oli kena õhtu, mil kahe Tartu vaimud taas kokku said. Vivat, crescat, floreat alma mater!
