Suur on ka festivali rahvusvaheline vastukaja: PÖFFist on juba kirjutatud rohkem kui 4300 artiklis, peaaegu 70 riigi väljaannetes. Festivali kajastas 141 ajakirjanikku 24 riigist. Kokku linastus 249 pikka ja 323 lühikest filmi 81 riigist, seansse oli 864.
Sel festivalil oli mitmekülgne kava – lisaks võistlusprogrammidele näidati palju programmiväliseid filme, sealhulgas teiste suurte filmifestivalide parimaid. Nii oli Toronto TIFFil käinud filmegi kavas juba omajagu.
Tänavu oli PÖFFi fookuses Saksamaa filmikunst. Festivalil linastus kokku 50 filmi, mis tehtud Saksamaal või selle riigiga koostöös. Ka kaks peapreemiat läksid Saksamaale – võistlusprogrammi „Põhjusega mässajad“ võitis humoorikas-kriitiline poliitiline triller Mehed kaitse alla! (Protected Men) ning parimaks debüütfilmiks valiti Koertele keelatud (No Dogs Allowed), mis tegeleb ühiskonna tõsiste tabuteemadega, nagu laste seksuaalne ärakasutamine ja veebi teel manipuleerimine.
Eriline rõhk oli ka Ukraina filmikunstil. Praeguses traagilises olukorras on vaja kasutada ära kõik võimalused, et Ukrainas toimuvat maailmale näidata. Põhivõistlusprogrammis oli kaks Ukraina sõjast rääkivat filmi. Film Hiirelõks (Mouse Trap) jutustas traagilise loo punkrisse lõksu jäänud mehest. Dokumentaal Pealtkuulatud (Intercepted) toob vaatajateni Vene sõdurite šokeerivad telefonikõned oma kodustele. Eesti ja Serbia koostöös valminud film Kurdid armastajad (Deaf Lovers), mis samuti puudutab sõjateemat, rääkides Ukraina tüdruku ja Vene poisi armuloost, põhjustas festivalil aga skandaali ja pahameeletormi, kuna režissöör Boris Guts on pärit Venemaalt (kuigi elab hetkel Serbias) ja filmis on tajutud õigustust Ukraina sõjale.
Sel aastal oli publikul võimalus näha ka mitut Kanada filmi – võistlusprogrammides osales 5 täispikka mängufilmi ja 8 lühifilmi. Esilinastustele olid Kanada saatkonna toel tulnud kohale ka mitmed filmitegijad. Nii said vaatajad esitada küsimusi filmide Krantsid (Mongrels), Hani, Neoonunelm (Neon Dreaming), Ka see läheb mööda (This Too Shall Pass) ja Kutsuge tunnistaja (Can I get a Witness?) tegijatele. Festivali peakorraldajal Tiina Lokil oli suur rõõm ka viimati nimetatud filmi esilinastusel vaatajaile teatada, et kui eelmisel aastal osales festivalil oma filmiga Eesti päritolu Karl R(audsepp) Hearne, siis filmi Kutsuge tunnistaja režissööri Ann Marie Fleming’i elukaaslane on Eesti juurtega ning filmi linastusel viibis ka mehe Eesti suguvõsa.
Maailm meie ümber on nii rikkalik ning festivalil tuli see kenasti välja. Meeldiv oli see, et paljudes filmides räägiti loodusest ja selle hoidmisest. Eestlastele on ju loodus alati olnud väga oluline.
Teemadest oli palju selliseid, mis sügavalt puudutasid – sõda, kliimakriis, vägivald ja ebaõiglus, aga ka armastus ja unistused paremale elule. Maailm meie ümber on nii rikkalik ning festivalil tuli see kenasti välja. Meeldiv oli see, et paljudes filmides räägiti loodusest ja selle hoidmisest. Eestlastele on ju loodus alati olnud väga oluline.
Kokku on tänavuse PÖFFi programmis 45 filmi, mis on valminud Eestis või koostöös Eestiga. Uutest Eesti filmidest mitmed on saanud auhindu ka juba muudel festivalidel. Nii näiteks premeeriti animafilmi Yummy (rež. Martinus Klemet) äsja Budapestis lõppenud Anilogue festivalil. Ehk kõige rohkem on ajalehtedes kirjutatud põnevusflmist Vari, kus mõrvajuhtumeid lahendab hullumajast põgenenud luuletaja Juhan Liiv. Festivalil näidatud uutest Eesti filmidest on siinkirjutajal kavas kirjutada eraldi artikkel. Muuseas, ka Balti võistlusprogrammi võidufilm, leedukate Lõunamaa kroonikad on tehtud Eesti osalusega.
Pimedate Ööde filmifestival võtab järgmisel aastal fookusesse katalaani filmikunsti. Kataloonia filmitööstusel on hea rahvusvaheline maine. Seitsme miljoni elanikuga Kataloonias valmib aastas peaaegu 50 mängufilmi, mis on viimasel ajal saanud ka mitmeid auhindu. Kataloonia valitsus on kuulutanud audiovisuaalse tööstuse strateegiliselt tähtsaks majandusharuks, mille aastaeelarve oli mullu juba 55 miljonit eurot. Kataloonias tegutseb ka filmiakadeemia, mis annab välja Gaudí auhindu.
