Kiriku ehitamist alustati aastal 1163 ja ehitustööd kestsid 182 aastat. Katedraal on 860 aastase ajaloo jooksul üle elanud erinevaid sõdu ning revolutsioone, jõudes 15. aprillil 2019 oma hukule väga lähedale: pühamu põles nutvate pariislaste ja kogu vapustatud maailma silme all tunde. Tulekahju ajal kukkusid sisse katus ja haritorn ning kogu kirik sai raskeid kahjustusi. Mäletan seda jõuetuse ja abituse tunnet siiani: tundus täiesti uskumatu, et midagi sellist saab juhtuda ja me midagi selle takistamiseks teha ei saanud.
President Macron lubas pärast põlengut kiriku viie aastaga täielikult restaureerida, mida peeti võimatuks missiooniks. Ei usutud ka, et Macron suudab vähendada kiriku ja riigi vahelist lõhet. Siiski saadi sellega hakkama. Annetusi saabus üle maailma juba kahe esimese päeva jooksul pärast põlengut peaaegu 900 miljoni euro väärtuses. Katedraali restaureerimine läks kokku maksma üle 700 miljoni euro. Restaureerimisel osalesid erinevad oma ala meistrid kogu maailmast. Taastatud katedraal on valgem ja heledam kui enne põlengut, uus on paadikujuline pronksist altar – see on sümbol piiblist.
7. detsembril Notre-Dame’is toimunud pidulikul avatseremoonial osalesid president Macroni kutsel 50 riigi juhid, kõrged vaimulikud ning kultuuritegelased, teiste hulgas olid ka Walesi prints William, USA vastvalitud president Donald Trump, Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi, Eesti president Alar Karis abikaasaga, Elon Musk jpt.
Esmakordselt ajaloos pidas president Macron kõne Notre-Dame’i sees. Ta ütles: „See katedraal on õnnelik metafoor sellest, mis on üks rahvas ja milline võiks olla maailm./–/. Täna õhtul saame koos jagada rõõmu ja uhkust.“
Avatseremoonial esinesid sümfooniaorkestri (@philarmoniederadiofrance) saatel mitmed tuntud prantsuse lauljad. Garou esitas tuntud laulu „Le Temps des Cathedrales“, Vianney laulis loo „Hallelujah“, mis oli just Notre-Dame’i avamise puhuks tõlgitud prantsuse keelde.
Palju räägiti sellest, kuidas just Notre-Dame’i katedraal on sillaks katoliiklaste, luterlaste ja tavaliste inimeste vahel. Tänaval küsitletud ütlesid, et on viis aastat oodanud katedraali taasavamist ja väga liigutatud. Rahvas sai jälgida avatseremooniat suurtelt ekraanidelt, kiriku juurde turvakaalutlustel kedagi peale kutsutud külaliste ei lubatud.
Avamissal pühapäeval pidas jutluse Pariisi peapiiskop Laurent Ulrich. Ta sõnas, et Notre-Dame’i katedraali uksed on nüüd avatud kōikidest uskudest inimestele ja ka mitteusklikele. Toimus kiriku uue pronksaltari sisseōnnistamine ja piserdati ka kohalolijatele püha vett.
Notre-Dame on tema sõnul väga autentselt taastatud, samas tundub kirik ilusam ja valgem kui enne põlengut. Isegi iga tool sobitub värvilt kenasti katedraali koloriidiga, samuti on mõeldud sellele, et usklikel oleks mugav palvetada.
Orelil mångisid neli organisti, kes improviseerisid, et proovida täielikult puhastatud ja kohati ka uuendatud orelivilesid.
Avamissal viibis peale meie presidendipaari Eestist ka Rooma-Katoliku Kiriku Eestis esindaja Marge-Marie Paas, kelle sõnul oli taas selle pühamu ukseläve ületada väga liigutav ja missa ajal tekkis pühalik ning helge tunne. Notre-Dame on tema sõnul väga autentselt taastatud, samas tundub kirik ilusam ja valgem kui enne põlengut. Isegi iga tool sobitub värvilt kenasti katedraali koloriidiga, samuti on mõeldud sellele, et usklikel oleks mugav palvetada.
Uuenduseks oli see, et vaimulikel olid missal seljas valged riided, millel olid erksavärvilised rõõmu ja valgust sümboliseerivad geomeetrilised elemendid. Nende autoriks on moelooja Jean-Charles Catelbajac.
„Meil ongi oluline uskuda rõõmu, valgusesse, rahusse ja headusesse, sest maailm nii väga vajab seda,“ ütles Eesti Rooma-Katoliku Kiriku esindaja Marge-Marie Paas.
Alar Karis sõnas pärast avatseremooniat: „Viie aasta eest jälgis kogu maailm vapustuses ja tardumuses ühe läänekultuuri maamärgi, Notre Dame’i katedraali põlengut. See rabas ja jahmatas paljusid, meie silme all hävis üks inimkonna vaimseid ja käsitööoskuslikke tippe, paljude ja paljude inimeste ning põlvkondade ühistööna valminud meistriteos. Selles valus oldi koos. Nüüd, viis aastat hiljem oleme koos rõõmus, et see suurteos on taas paljude meistrite ühisel jõul taastatud. Just nüüd, enne jõule, tuletab Notre Dame’i taastatud hiilgus meile meelde sihikindluse, ühtsuse ja usu jõudu. Koos on ületatavad mistahes raskused. Õnnitleme suure ja ilusa pingutuse puhul president Macroni ja kogu Prantsusmaad, oleme Sirjega südamest tänulikud võimaluse eest osaleda Notre Dame’i katedraali taasavamisel.“
Fotod: autor ja Ene Rämmeld
Mailis Sütiste-Gnannt, Pariis
