“Mälestuse kaar” (“Arc of Memory”), mille on projekteerinud Paul Raff Studio ja ehitanud Dymech Engineering, on 4000 metallist toorikust koosnev suur massiiv, väljendamaks seda tohutut inimeste hulka, kes kannatasid kommunismi režiimide tõttu. See haruldane kunstitöö kutsub vaatlejat kaasa mõtisklema ja samas hindama Kanadat kui vaba ja vastutulelikku riiki. See kauaoodatud memoriaal tunnistab ka globaalses mõttes põgenike rahvusvahelise võitluse tähtsust ebaõigluse ja tagakiusamise tõttu.
…see on koht, kus meenutada neid, kes on kadunud ning mõtiskleda Kanadast kui vabast ja külalislahkest riigist, liikudes helgema tuleviku poole.
Memoriaali avamisega seoses märkis Pascale St-Onge, Kanada kultuuripärandi minister, et loodetavasti leiavad pered, kes on olnud rõhumise ja türannia ohvrid, sellest memoriaalist lohutust – see on koht, kus meenutada neid, kes on kadunud ning mõtiskleda Kanadast kui vabast ja külalislahkest riigist, liikudes helgema tuleviku poole.
Ludwik Klimkowski rõhutas selle tähtsa sündmusega seoses, et me kohustume pühalikult hoidma nende hääli ja kogemusi, kes leidsid varjupaika Kanadas, samal ajal austades nende mälestust, kel seda võimalust polnud või surid seda püüeldes. “See riiklik memorial seisab püsiva tunnistusena sügavast tõest – vabadus ja väärikus, mida peame kalliks Kanadas, pole lihtsalt pärandatud kingitused, vaid raskelt võidetud kohustused. Need on haprad, kallid ning nõuavad meie pidevat valvelolekut ja kaitset.”
Üritusel võttis sõna ka memoriaali üks autoritest, arhitekt Paul Raff.
Ludwik Klimowski, kes on juhtinud Tribute to Liberty organisatsiooni 12 viimast aastat, teatas allakirjutanule, et ta hakkas kommunismiohvrite memoriaaliga tegelema sügavast tänutundest Kanadale nende võimaluste ja turvalisuse eest, mida riik on talle ja ta perele andnud. “Olles kogenud või aru saanud kommunistlike režiimide karmist reaalsusest, tundsin sügavat vastutust austada nende mälestust, kes on kannatanud ja hukkunud nende süsteemide all. Minu motivatsioon ei olnud ainult säilitada nende mälestust, aga ka harida teisi – eriti tulevasi põlvkondi – kommunismi ohtude osas. Tõstes teadlikkust nende režiimide julmuse ja rõhuva olemuse kohta püüame kindlustada, et ajaloo õppetunde ei unustataks. Läbi selle mälestusmärgi loodan inspireerida mõtisklemist ja edendada arusaamist, olles hoiatavaks meeldetuletuseks vabaduse, demokraatia ja inimväärikuse kaitsmisest.“
Fotogalerii
Fotod: © Ülle Baum, Reet Marten Sehr ja Marcus Kolga
Võttis seitseteist aastat, et ideest sai reaalsus; selle eest peab olema tänulik paljude rahvuste esindajatele ja nende seas ka Kanada eestlastele.
Memoriaali avatseremooniast võtsid osa Eesti Vabariigi suursaadik Kanadas Margus Rava ja konsul Tiina Tarkus. Kanada eestlasi esindasid teiste seas Reet Marten-Sehr, Marcus Kolga, Paul Läänemets, Margus Aruja jt. Lätlasi esindasid Läti Suursaatkonna konsul Stella Ankrava ja Baltic Canadian Council’i president Andris Kesteris. Külmast pakasest hoolimata võtsid paljud rahvused osa kommunismiohvrite memoriaali avamisest Kanada pealinnas, esindamaks Vahtralehemaa mitmevärvilist rahvuste mosaiiki.
Ülle Baum, Ottawa
