Piduliku aktuse ja lõunasöögi avas seltsi esimees Heikki Joonsar, palvuse pidas seltsi pikaaegne liige Monika Orumaa. Aktuse algul laulsime USA hümni abielupaar Birgit ja Vincent Delaidatti eestlaulmisel. Vincent ongi elukutselt laulja, muusik ja Birgit kauni soprani häälega, mistap meie seltsi muusikalised ühislaulmised kõlavad seetõttu üpris hästi kokku. Klaveril saadab meie ühislaulmisi tavakohaselt Eesti Vabariigi aukonsul Kaie Põhi Latterner, kes koostas ka aastapäeva aktuse programmi. Laulsime koos mitmeid teisi kauneid eesti laule: „Hoia Jumal Eestit“, „Eesti lipp“, Peeter Kopvillemi tuntud laulu „Läbi päeva ja öö“, „Ma tahaksin kodus olla“, „Tallinna teel“, „Mets mühiseb…“ ja mõistagi „Kungla rahvast“. Aastapäeva aktuse lõpetame alati Eesti hümniga.
President Konstantin Pätsi 1923. aastal Põllumeeste Kongressil peetud ajaloolise „Langenute mälestamise kõne“ kandis ette Virve-Kai Bulla, kes kandis kauneid Muhu rahvariideid.
Fotogalerii
Aktuse peakõnelejaks oli Eesti Vabariigi konsul Washingtonist Tarmo Punnik, kes pidas eesti- ja ingliskeelses kõnes meeles kõiki olulisi osapooli, tänu kellele Eesti saavutas taas iseseisvuse – ta tänas kõiki eestlasi, nii eestluse hoidjaid ning vastupanu osutajaid kodumaal kui ka Välis-Eestis, kus tehti aastakümneid aktiivset okupatsiooni mitte-tunnustamise lobitööd Washingtonis ja hoiti alles Eesti Vabariigi järjepidevust. Peokõneleja rõhutas Ukraina vabaduse ja võidu saavutamise tähtsust, mis on otseselt seotud Euroopa, sh Eesti julgeolekuga. See oli hästi tasakaalustatud ja ajaloolise sügavusega peokõne, aitäh, lugupeetud konsul Tarmo Punnik.
Konsul Tarmo Punnik ei piirdunud seekord mitte ainult peokõnega, vaid haaras ka kitarri ning saatis sellel mitut ühislaulu koos seltsi liikmetega. Nii enne kui pärast aktus-lõunat töötas konsul ka oma konsulaarmissioonis, võttis vastu dokumendiavaldusi ja värskendas näpujälgi nendel, kel dokumentide tähtaeg seda nõudis.
Pärast pidulikku aktust ja lõunasööki tekitas elevust traditsiooniline loterii. Igaüks oli kaasa toonud mõne armsa eesti asja, need loosisime välja rahaliste piletite eest. Nii kogume raha seltsi tegevuseks. Loteriid juhatasid seltsi nooremad daamid Triin Karr ja Helen Tammela.
Nimelt soovib Sophia jäädvustada ja kaardistada USA eestlaste põgenemisteekondi, mõtteid ja elamusi seoses suurpõgenemisega. Sophia on edaspidi huvitatud tegema koostööd ja kaastööd ajalehele „Vaba Eesti Sõna“. Tema sooviks on ka eesti keelt kõnelema õppida.
Ühelgi pidupäeval ei puudu eesti traditsioonilised kringlid, need valmistasid meile seekord Virve-Kai Bulla, Inne Joonsar ja Moonika Mägi, Tõnu Toomepuu hoolitses lahkesti šampuse eest.
Meil oli rõõm kuulda aktuse lõpus ingliskeelset tutvustuskõnet noorelt ajakirjanikult, ühe vanema poolt Eesti päritolu filmograafilt Sophia Abolftathilt, kes on tänavu käinud meie seltsi üritusi filmimas ja usutlemas seltsi vanemaid liikmeid seoses oma professionaalse uurimisprojektiga. Nimelt soovib Sophia jäädvustada ja kaardistada USA eestlaste põgenemisteekondi, mõtteid ja elamusi seoses suurpõgenemisega. Sophia on edaspidi huvitatud tegema koostööd ja kaastööd ajalehele „Vaba Eesti Sõna“. Tema sooviks on ka eesti keelt kõnelema õppida.
Kes on huvitatud Kesk-Florida Eesti Seltsi tegevusest, palun liituge meiega, kirjutades seltsi juhi meiliaadressile kfes1918@yahoo.com
Seltsi blogi peab kauaaegne liige Lisa Mets, vt floridaestos.blog
Seltsi Facebooki lehe eest hoolitseb Birgit Delaidatti, vt Kesk Florida Eestlased
Head Eesti Vabariigi 107. aastapäeva!
Sirje Kiin, PhD
Spring Hill, Florida
