Meil on võimalus sellist lühiajalist pilootprojekti katsetada ja läbi viia. Helistajad Kanadasse on enamasti Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õpilased, keda kontrollitakse ja treenitakse Vabatahtlike Seltsiline organisatsiooni poolt.
Kui olete huvitatud sellest tasuta programmist osa võtma, palun võtke ühendust Maimu Mölderiga telefoninumbril 416 799 1910 või director@ehatarefoundation.ca. Saagem nüüd tuttavaks Liinaga järgnevas lühikeses intervjuus.
Kes on Liina Lamson?
Liina Lamson on mitmekülgse rahvusvahelise taustaga eestlane. Ta on elanud, töötanud ja õppinud nii Prantsusmaal, Tuneesias kui ka Taanis. Taanis omandas magistrikraadi rahvusvaheliste õpingute alal. Sealsete õpingute raames oli Liinal ka selline õppeaine nagu rahvusvaheline projektijuhtimine. Olles omandanud antud aine teooria, soovib ta nüüd oma teadmisi praktikas rakendada. Hetkel õpib Liina Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis tegevusjuhendajaks ning ta haaras kinni võimalusest taotleda oma projekti jaoks Tartu Tervishoiu Kõrgkooli poolt ,,PAI“ stipendiumit ning juhtida seda kolmepoolset projekti.
Projekti olemus?
Antud projekti nimeks on eesti keeles ,,SILD“ ja selle projekti eesmärgiks ongi ehitada sild Kanada väliseesti vanemaealiste ning seltsiliste vahel Eestist. Projekt toetub MTÜ Vabatahtlike Seltsiliste praktikale ning koostööd tehakse ka Ehatare sihtasutusega Kanadas ning Tartu Tervishoiu Kõrgkooliga. Projekti missioon on ennetada vaimse tervise probleeme väliseesti vanemaealiste kogukonnas, läbi telefoniseltsi pakkumise üle ookeani. Pilootprojektis värvatakse Kanada vanemaealiste seltsilisteks missioonitundega noored inimesed Tartu Tervishoiu Kõrgkooli tudengite seast.
Miks sa tahad läbi viia seda projekti?
Minu sooviks on panustada vanemaealiste elukvaliteedi parandamisse ning kogutud teadmiste ja oskuste rakendamine. ,,SILD“ projekti raames saan rahvusvahelise projektijuhtimise kogemuse ning panustada ühiskonda laiemalt. Üksildus võib tekitada depressiooni ja see on tõestatud ka teaduspõhiselt. Meie soovime vanemaealiste seas depressiooni ennetada, mitte tegeleda tagajärgedega. Soov on, et vanemaealised saaksid väärikalt ja võimalikult tervelt ning iseseisvalt vananeda.
Millised on su tuleviku plaanid töö vallas? Ehk ka vabatahtlikuna?
Tulevikus soovin seda projekti laiendada ka teistesse väliseesti kogukondadesse. Mul on veel üks mõte vanemaealistele suunatud projekti osas, aga kõik sõltub sellest, kuidas pilootprojekt ,,SILD“ õnnestub. Tulevikus plaanin panustada jätkuvalt MTÜ Vabatahtlike seltsiliste tegevusse. Mul on hetkel üks seltsitatav proua, kellega käime jalutamas ja ta jagab mulle oma elutarkusi.
Lisaks on mulle südamelähedane eesti keele õpetamine ja praktiseerimine. Panustan eesti keele õpetamisse läbi Integratsiooni Sihtasutuse keelesõbra programmi. Eelmisel hooajal olin keelesõber ühele tublile ukrainlannale ja venelannale. Hetkel aitan eesti keelt praktiseerida ühel Egiptuse ja ühel Pakistani naisel. Soovin ennast ka tulevikus siduda projektidega, mis loovad ühiskonnas väärtust.
Lõpetuseks tsiteerin Ralph Waldo Emersoni: ,,Sihtpunktist tähtsam on teekond“.
Kõike võib muuta ja kohandada sobivamaks!
Heade soovidega!
Liina
